Ain Kivisaar • 20 veebruar 2020

Ain Kivisaar: loogem rahva kinnisvarafond

Ain Kivisaar.  Foto: Andras Kralla

Turvalise investeerimisstrateegiaga kodumaine kinnisvarafond oleks kinnisvarausku eestlastele hea alternatiiv deposiidis väärtust kaotavale rahale, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Pensionireformi poleemika on pannud inimesed aktiivsemalt mõtlema oma raha kasvatamisele ja finantskindluse tagamisele tulevikus. Kui seni paljud isegi ei hoomanud, et neil on finantsvara mõne panga käes hoiul, rääkimata selle suurusest, siis viimase poolaasta jooksul on enamik endalegi meeldiva üllatusena teadvustanud, et tuhandete eurode suurune rahatagavara on reaalselt vabanemas.

Juhtpoliitikute agitatsioonist innustatuna prognoositakse ligi poole II pensionisamba varade lahkumist riiklikust süsteemist, mis rahaliselt tähendab miljardeid eurosid. Kindlasti liigub osa summast kohe tarbimisse, kuid tõenäoliselt sunnib talupojatarkus enamikke vaagima erinevaid investeerimisvõimalusi, et need miljardid ka tulevikus kasu tooksid ning oleksid pensionieas tõhus finantsabi.

Metsamaa, äri- ja elamishooned kättesaadavamaks

Eesti majapidamiste säästud on kasvanud 8 miljardi euroni, suurenenud on üldine kindlustunne ning hirmud majanduse peatse kollapsi ees on asendunud lootusega mõõdukast ja jätkusuutlikust kasvust. Lisades juurde pankade pea olematud deposiidiintressid, on need head eeldused laiapõhjaliseks investeeringute kaasamiseks.

Kinnisvara on alati peetud pikaajaliselt turvaliseks ja tulutoovaks varaklassiks, lisaks on see kõigile käegakatsutav ja lihtsalt mõistetav. Metsamaa, põllumaa, ärihooned ja elamispinnad võivad kõik toota õige majandamise korral nii korralikku jooksvat tulu kui ka kasvatada oma väärtust ajas. Vajalik on need vaid väärtpaberistada ja muuta kõigile huvilistele lihtsalt kättesaadavaks.

Pealinna üüriturg kui uus rahvussport

Tallinna üüriturul osalemist on õigustatult nimetatud uueks rahvusspordiks. Tuhandeid kortereid on ostetud üürile andmise eesmärgil ning sama palju on uue eluaseme ostmisel jäetud maha müümata, et genereerida jooksvat lisatulu ning pakkuda käegakatsutavat kindlust tulevikus.

Eestlased on ikka olnud kinnisvarausku, kuid paraku on kõhnema rahakoti puhul praeguseid hindu kõrvutades keeruline seda usku praktiseerida, kuivõrd väiksemgi korter pealinnas maksab 50 000 eurot ja rohkem. Lisaks võib paljusid, kel puudub kokkupuude ja varasem kogemus, hirmutada üürnikega igapäevane majandamine. Samas kogenud ja finantsiliselt kindla seljatagusega pikaajaliste üürileandjate jaoks on turul magus aeg.

Nõudlus toob pakkumise

Inimestele oleks vaja pakkuda selget, laiapõhjalist ja turvalist investeerimisvõimalust, millele oleks kõigil ligipääs. Nimetagem seda kasvõi rahva kinnisvarafondiks, mis oleks rangelt riikliku järelevalve all, mõõdukate valitsemistasudega ja lihtsalt arusaadava turvalise investeerimisstrateegiaga. Rahvuslik komponent, mis näiteks piiraks investeeringute areaali ainult Eestimaaga, oleks kindlasti paljude silmis positiivne lisaväärtus.

Vaevaga kogutud pensioniraha jääb koju, võimendades nii rahvuslikku kogurikkust. See võiks lähiaastatel olla turul väga oodatud ja hea alternatiiv deposiidis väärtust kaotavale rahale. Kui mitte veel 2020. aastal, siis nn sambajooksu kõrghooajal 2021 võib kindlalt prognoosida sellise alternatiivi tekkimist. Turg teatavasti tühja kohta ei salli ja nõudluse olemasolul tekib peagi ka pakkumine.

Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Rimi ja Ellex Raidla Advokaadibüroo kaheksandat aastat toimuv arvamuslugude konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega).

Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot. Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus.

Eduka Eesti lugusid avaldame jooksvalt nii Äripäeva veebis kui ka paberlehes ning neile annab lisahoo Facebooki-värav. Toimetus jätab endale õiguse tekste toimetada ja lühendada ning avaldamise üle otsustada.

Tekste koos oma fotoga palume saata aadressil arvamus@aripaev.ee. Lõpptähtaeg on 31. märtsil 2020, auhinnad anname üle aprillis. Kõiki Eduka Eesti tekste saab lugeda siit.

Hetkel kuum