Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ökonomist: seni peame šokile hästi vastu
Tööpuudus on püsinud mõõdukas ega ole juulis-augustis enam kasvanud ning aasta kokkuvõttes peaks ulatuma 8 protsendini, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Koroonakriis pühkis tööturult 24 000 inimest ehk Põlva maakonna jagu inimesi. Kõige rohkem said pihta teenindusvaldkonnas tegutsevad noored vanuses 15–24 aastat. Töötuse määr ulatus statistikaameti andmetel teises kvartalis 7 protsendini. Ilma riigi toetuseta oleks tööpuudus veelgi suurem. Viiendik hõivatutest said töötasu hüvitist.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?