Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaspar Jõgeva: küll viiger hüppab tiigrile järgi, viskame talle palli
Eestis võiks olla riikliku maaelu arengufondi rolli täitev asutus, kust kohalik omavalitsus saaks küsida nullilähedase intressimääraga laenu ja finantsõustamise teenust, kirjutab Kaspar Jõgeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kolme kümnendiga on Eesti läbinud pöörase arengu. Vundamenti on laotud alates 1990. aastate reformidest ja Tiigrihüppest. Tiigrikutsikatest on kujunenud säravad kiskjad, kes murravad globaalset turgu. Aga tiiger kogu maailma raskust enda õlul ei kanna. Ka viiger peab hüppama. Nii tekib õmblusteta ühiskond, kus Viigrihüpe täiendab Tiigrihüpet ja vastupidi.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?