Eesti-sugune väikeriik ei saa endale valeinfo õnge minemisi lubada, me peame oma tõe ja õiguse vagu hoolega edasi ajama, kirjutab Energiatehnika OÜ juht ja volitatud elektriinsener Jüri Joller Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.ee. Ning toob välja 10 tunnust, mis aitavad terad sõkaldest eristada.

- "Sotsiaalmeedia valeinfo ja segaduse kampaania tuules tehtud mastaapse vea näiteks on Brexit," toob elektriinsener Jüri Joller näite sellest, mis võib juhtuda tõejärgsel ajaperioodil.
- Foto: Erakogu
Tõe ja õiguse otsimine on eestlasel veres ja see on igati loomulik soov. Koroonakriis on ajanud ühiskonna kahte leeri. Enamik käitub arstide, terviseameti ja valitsuse soovituste järgi, teine osa teeb risti vastupidi, õigustades seda internetis ja rahvasuus leviva infoga haiguse läbipõdemise ohutusest, imeravimitest jne.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Näotuvastuse kasutuselevõtuga e-hääletamisel kaasneksid nii tehnoloogilised kui ka julgeolekupoliitilised turvariskid, kirjutab süvavõltsinguid tuvastava tehnoloogiaettevõtte Sentinel tegevjuht ja Eesti riikliku innovatsiooniprogrammi Accelerate Estonia infosõjavastase lahenduse projektijuht Johannes Tammekänd.
Kui Hiina ja Iraani luureteenistused töötavad näiliselt demokraat Joe Bideni heaks, siis Venemaa proovib kindlustada istuva presidendi Donald Trumpi seljatagust novembris toimuvate presidendivalimiste eel, teatas USA vastuluure agentuur eile õhtul.
Küberkuritegevus on kasvanud maailma suuruselt kolmandaks majanduseks ning Eesti ettevõtted ei jää rünnakute sihtmärkidest puutumata. Ainuüksi viimase aastaga on mõjuga intsidentide arv Eestis kasvanud ligi kaks korda.