Minu ametinimetus loob kuulajas tihti vale arusaama sellest, mille eest disainer tänapäeval vastutab. Ilmselt tekkis ka mitmes lugejas esmalt kujutluspilt trendikast noorest, kes selg küürus, iPadil kritseldades kõige sobivamat värvi taga ajab.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?