Artikkel

    Vahemere vaatlus | Isegi rehepapil olgu plaan, ja eelistatult hea!

    Lõuna-Euroopa on meie teadvuses koht, kus on alati suvi ja rahvaski valdavalt võtab elu üsna vabalt. Aga kõik pole alati päris nii, nagu pildilt paistab.Foto: Tono Balauger /Scanpix

    Kui elada nii, et igaüks mõtleb oma liivakasti piires ja tervikuga ei tegele keegi, jääb majanduskasv kängu, kirjutab Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.

    Lõunaeurooplane on laisk, põhjaeurooplane töökas. Eks ole see ammune ja meilegi hästi tuttav stereotüüp! Kes tahab, leiab soovi korral tõestust makromajanduslikest näitajatest – pole ju saladus, et Lõuna-Euroopa on edetabelites tuntavalt Põhjast tagapool.
    Veel enam võime seda levinud ettekujutust vahemerelikust elustiilist näha arvukatest filmidest, kus ületöötanud ja stressis lääneeurooplane läheb mõnele lõunamere saarele puhkama, kohtab seal elurõõmsaid kohalikke, kes rannal tantsu vihtumise ja veini joomise vaheajal küll natuke ka tööd teevad, kuid mitte kunagi ülemäära. Sest elu on ju ometi nautimiseks!
    Vahetult kohapeal elades stereotüüp mõnusalt päevi õhtusse veeretavast ja mitte ülearu usinast lõunaeurooplasest haihtub. Töömehed, kes hommiku asemel eelistavad varahommikut – meenub pühapäeva hommikul kell 7 ootamatult ukse taha ilmunud elektrik, kes entusiastlikul toonil teatas, et “vaataks nüüd korra kilpi”.
    Pisipoodnikud rügavad puhkepäevadeta 13–14tunnilisi tööpäevi, niisamuti nagu hõrke maitseid pakkuvate kondiitri- ja pagariäride omanikud – jah, siin on võimalik sõltumata kellaajast saada head-paremat!
    Rääkimata kiirest teenindusest restoranides, mis on pea alati avatud ja kus iga klient on teretulnud – üsna erinev kogemus võrreldes näiteks Prantsuse kultuuriruumiga, kus teadmised lahtiolekuaegadest on kohustuslikud ning vahel kulub ära ka hea suhtlusoskus (näiteks kohalike melonisortide teemal!), et ikka löögile pääseda. Eks mõnikord ole olnud ka teistsuguseid kogemusi, kuid pigem vähe.
    Kui aga küsimus pole laiskuses ja väheses töötahtes, siis milles asi? Miks Lõuna-Euroopa on endiselt märkimisväärselt majanduslikult maha jäänud Lääne- ja Põhja-Euroopast, nüüd isegi ka sotsialistliku minevikuga Kesk-Euroopast?

    Vahemere vaatlus

    Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Äripäeva rubriigis „Vahemere vaatlus“ jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga.

    Alumiste korruste lift
    Valdav seletus on olnud, et kuigi töötunde võidakse teha nii Põhjas kui Lõunas ühepalju, siis töö, mida tehakse Lõunas, asetseb enamasti väärtusahela alumises ning Põhjas selle ülemise otsas. Ja tõsi ta on – tarkvaraarendaja, uute ravimite looja ja autodisaineri töötund maksab rohkem kui hotelli administraatoril, apelsinide kasvatajal või restorani ettekandjal. Seega vahe tuleneb majanduse struktuurist. Ja eks see paljuski nii ongi.
    Kohapeal elades on aga üha rohkem silma jäänud, et see ei pruugi olla siiski kogu tõde.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.