Tarmo Ulla: viime finantstervise massidesse

Viimasel aastal on Eestis olnud kuum teema hoiuseintressid. Seega alustan positiivsest – intressimäärade tõusu tõttu kogutakse hoiustele üha rohkem raha ning tähtajaliste hoiuste mahud on kasvanud.

Kas seega võib väita, et säästmisega läheb hästi? Kahjuks mitte, kuna hoiused on jaotunud väga ebaühtlaselt. Lisaks on aastaga suurenenud inimeste hulk, kes elavad palgapäevast palgapäevani. Suurem osa Swedbanki 26–75aastastest klientidest moodustab just see grupp. Küsimus seisneb selles, kas majanduse paranemine on ainus võti olukorra muutmiseks või mängib rolli ka finantstervise edendamine.

See on olnud meil Swedbankis südameasjaks juba üle 200 aasta. Esimene hoiupank avati Rootsis 1820. aastal just selleks, et inimesed saaksid enda ja oma pere rahaasju hallata. Finantstervise edendamine on endiselt meie suur prioriteet, kuid ka suurim väljakutse.

Me peame leidma võimalusi, kuidas viia rahatarkus inimesteni, ning pöörama seejuures erilist tähelepanu peale kasvavale põlvkonnale – noortele.

Oleme omalt poolt tublisti hoogu juurde andnud, et inimesed teeksid teadlikumalt rahatarku otsuseid. Näiteks äpis ja internetipangas on võimalik eelarve rakenduse kaudu saada ülevaade sellest, kuhu raha kulub. See ongi esimene samm oma eelarve kontrollimisel – kui näed, kuhu raha kulub, siis tead, millelt on võimalik säästa.

Mäletan lapsepõlvest, kuidas müntide kogumine väikese piluga hoiupõrsasse elevust tekitas, eriti veel siis, kui oli aeg see avada ja kogutud raha üle lugeda. Tänapäeval on hoiupõrsas saanud Rahakoguja näol digitaalsema vormi, sest enamik tehingutest käib ju kaardiga. Nii võibki tehingute ümardamisest koguda automaatselt ning teenida kogutud rahalt intressi.

Lisaks kingime oma 18aastastele klientidele 15 euro väärtuses Swedbank Roburi laiapõhjalise fondi osakuid. Selle sümboolse summaga aitame teha tutvust investeerimisega.

Kõik need väikesed sammud kannavad üht sihti – usku, et kui inimesed teevad rahatarku otsuseid, siis aitab see kaasa meie riigi majanduse arengule ning vähenevad sotsiaalsed probleemid.

Siin jõuamegi tagasi väljakutseni, kuidas viia finantskirjaoskus igaüheni.

Aasta alguses Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis tehtud uuringu andmetel on Eesti elanike finantsteadmised kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Ka teistes vaadeldud riikides on tulemused sarnased. Me peame endalt küsima, miks see nii on. Sellel küsimusel on kaalu, sest just noored on meie järgmised majanduse edendamise vedurid.

Me võime lõputult mõelda välja viise, kuidas inimesed saaksid mugavalt ja moodsalt kontrollida oma eelarvet, säästa ja investeerida, kuid selge on see, et ilma teadmisteta, miks see kõik on kasulik ja vajalik, ei aita ükski välk ega pauk oma finantstervise eest hoolt kandma panna.

Peame mõistma noorte muutunud ajaveetmise harjumusi. Praegused noored veedavad palju aega sotsiaalmeedia platvormidel, nagu Instagram, Snapchat, TikTok. Lisaks on populaarsed mänguplatvormid, näiteks Xbox Live ja PlayStation, mis võimaldavad suhelda teiste mängijatega, luua meeskondi ja jagada kogemusi. Need võimalused on üles ehitatud kiirusele, väljapaistvusele ja pidevale infovoo uuenemisele.

Küsimus seisneb selles, kas traditsioonilised finantsalased haridusmeetodid suudavad konkureerida nende kanalitega. Kas noortele pakutav hariduslik sisu on sobilikus formaadis.

Astuks õige sammu tagasi? Ehk oleks abiks see, kui meie noored saaksid finantskirjaoskuse algtõed kaasa juba koolist. Tund kestab 45 minutit, tunni ajal segajaid ei ole.

Gümnaasiumiastmes on paljudes koolides võimalik õppida majandust valikainena, kuid selle kohta on koolinoored ise öelnud, et see ei õpeta rahatarkust, vaid tutvustab pigem makromajanduse aluseid.

Vahest ei olegi rahatarkuse õppimise koht valikuline majanduse loeng, ehk on see koht hoopis põhikoolis? Mis oleks, kui võtaksime need teadmised ning asetaksime igapäevaellu – seoksime liitmised-lahutamised eelarve ja säästmisega ning protsendiarvutused investeerimisega. Kindlasti on koole ja klasse, kus seda juba praegu tehakse, kuid siin on ruumi suuremaks kursimuutuseks, mille tulemusena suurenevad õpetajate võimalused, mitte nende koormus.

Siinkohal annangi järje üle konkursil osalejatele – mõtelgem kaasa!