Artikkel

    Tarmo Ulla: viime finantstervise massidesse

    Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla börsikellaga.Foto: Andras Kralla

    Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

    Viimasel aastal on Eestis olnud kuum teema hoiuseintressid. Seega alustan positiivsest – intressimäärade tõusu tõttu kogutakse hoiustele üha rohkem raha ning tähtajaliste hoiuste mahud on kasvanud.
    Kas seega võib väita, et säästmisega läheb hästi? Kahjuks mitte, kuna hoiused on jaotunud väga ebaühtlaselt. Lisaks on aastaga suurenenud inimeste hulk, kes elavad palgapäevast palgapäevani. Suurem osa Swedbanki 26–75aastastest klientidest moodustab just see grupp. Küsimus seisneb selles, kas majanduse paranemine on ainus võti olukorra muutmiseks või mängib rolli ka finantstervise edendamine.
    See on olnud meil Swedbankis südameasjaks juba üle 200 aasta. Esimene hoiupank avati Rootsis 1820. aastal just selleks, et inimesed saaksid enda ja oma pere rahaasju hallata. Finantstervise edendamine on endiselt meie suur prioriteet, kuid ka suurim väljakutse.
    Me peame leidma võimalusi, kuidas viia rahatarkus inimesteni, ning pöörama seejuures erilist tähelepanu peale kasvavale põlvkonnale – noortele.
    Kuidas saada noored säästma ja investeerima?
    Oleme omalt poolt tublisti hoogu juurde andnud, et inimesed teeksid teadlikumalt rahatarku otsuseid. Näiteks äpis ja internetipangas on võimalik eelarve rakenduse kaudu saada ülevaade sellest, kuhu raha kulub. See ongi esimene samm oma eelarve kontrollimisel – kui näed, kuhu raha kulub, siis tead, millelt on võimalik säästa.
    Mäletan lapsepõlvest, kuidas müntide kogumine väikese piluga hoiupõrsasse elevust tekitas, eriti veel siis, kui oli aeg see avada ja kogutud raha üle lugeda. Tänapäeval on hoiupõrsas saanud Rahakoguja näol digitaalsema vormi, sest enamik tehingutest käib ju kaardiga. Nii võibki tehingute ümardamisest koguda automaatselt ning teenida kogutud rahalt intressi.
    Lisaks kingime oma 18aastastele klientidele 15 euro väärtuses Swedbank Roburi laiapõhjalise fondi osakuid. Selle sümboolse summaga aitame teha tutvust investeerimisega.
    Kõik need väikesed sammud kannavad üht sihti – usku, et kui inimesed teevad rahatarku otsuseid, siis aitab see kaasa meie riigi majanduse arengule ning vähenevad sotsiaalsed probleemid.
    Kas sellest piisab?
    Siin jõuamegi tagasi väljakutseni, kuidas viia finantskirjaoskus igaüheni.
    Aasta alguses Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis tehtud uuringu andmetel on Eesti elanike finantsteadmised kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Ka teistes vaadeldud riikides on tulemused sarnased. Me peame endalt küsima, miks see nii on. Sellel küsimusel on kaalu, sest just noored on meie järgmised majanduse edendamise vedurid.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

    Me võime lõputult mõelda välja viise, kuidas inimesed saaksid mugavalt ja moodsalt kontrollida oma eelarvet, säästa ja investeerida, kuid selge on see, et ilma teadmisteta, miks see kõik on kasulik ja vajalik, ei aita ükski välk ega pauk oma finantstervise eest hoolt kandma panna.
    Peame mõistma noorte muutunud ajaveetmise harjumusi. Praegused noored veedavad palju aega sotsiaalmeedia platvormidel, nagu Instagram, Snapchat, TikTok. Lisaks on populaarsed mänguplatvormid, näiteks Xbox Live ja PlayStation, mis võimaldavad suhelda teiste mängijatega, luua meeskondi ja jagada kogemusi. Need võimalused on üles ehitatud kiirusele, väljapaistvusele ja pidevale infovoo uuenemisele.
    Küsimus seisneb selles, kas traditsioonilised finantsalased haridusmeetodid suudavad konkureerida nende kanalitega. Kas noortele pakutav hariduslik sisu on sobilikus formaadis.
    Kas me suudame info ülekülluses nende kanalitega konkureerida?
    Astuks õige sammu tagasi? Ehk oleks abiks see, kui meie noored saaksid finantskirjaoskuse algtõed kaasa juba koolist. Tund kestab 45 minutit, tunni ajal segajaid ei ole.
    Gümnaasiumiastmes on paljudes koolides võimalik õppida majandust valikainena, kuid selle kohta on koolinoored ise öelnud, et see ei õpeta rahatarkust, vaid tutvustab pigem makromajanduse aluseid.
    Vahest ei olegi rahatarkuse õppimise koht valikuline majanduse loeng, ehk on see koht hoopis põhikoolis? Mis oleks, kui võtaksime need teadmised ning asetaksime igapäevaellu – seoksime liitmised-lahutamised eelarve ja säästmisega ning protsendiarvutused investeerimisega. Kindlasti on koole ja klasse, kus seda juba praegu tehakse, kuid siin on ruumi suuremaks kursimuutuseks, mille tulemusena suurenevad õpetajate võimalused, mitte nende koormus.
    Siinkohal annangi järje üle konkursil osalejatele – mõtelgem kaasa!
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saagu Eestist tõeline kaitsetööstuse maa
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soodsalt kauniks tehtud korter tõi investorile superhosti tiitli Pärast 1000eurost remonti tõusis korteri üür 55%
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Veeberite Giga kaotas maksuvaidluse ka teises kohtuastmes
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.