Eestile edulugusid otsiv arvamuskonkurss murrab raamidest välja

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 1. detsember 2023 kell 4:00
Kuula
Eestile edulugusid otsiv arvamuskonkurss murrab raamidest välja
Arvamuskonkurss Edukas Eesti ootab võistlustöid 12. korda.Foto: Andras Kralla
Grand prix 10 000 eurot
Tänasest Äripäevas algav arvamuslugude konkurss Edukas Eesti toob lisaks 10 000eurosele peaauhinnale kaasa suure muutuse – nii võistlustööd kui ka teised konkurssi puudutavad artiklid saavad olema vabalt jagatavad ja loetavad ka neile, kes veel ei ole Äripäeva tellijad.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis juba 12. aastat järjest. Võistlustööd ilmuvad Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Konkurss kestab neli kuud, viimane töö esitamise tähtaeg on 31. märts 2024.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus. Peaauhind on 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot, lisaks on rohked eriauhinnad oma lemmikutele konkursi toetajatelt. Äripäev annab oma eriauhinna välja koostöös Rohetiigriga parimale rohepööret puudutavale ideele.
Ehkki Eduka Eesti konkurss leiab aset Äripäeva arvamusveergudel nagu ikka, saavad võistlustööd, samuti kõik konkurssi puudutavad uudised, kommentaarid ja podcast'id seekord olema täispikkuses loetavad ja jagatavad ka väljaspool Äripäeva tellijate ringi.
Äripäeva arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi sõnul viisid selle otsuseni osalejatelt saadud tagasiside ja teisalt korraldajate soov. “Osalejad, samuti konkursi toetajad soovivad välja pakutud ideid eri kanaleis täismahus jagada. Me omalt poolt soovime, et oma säravaid mõtteid arvamusloo vormis saadaks meile võimalikult lai auditoorium, kes saaks osa ka teiste ideedest,” selgitas Korv.
Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2024.
Uued väärikad toetajad
Konkursi teema on varia ehk võistlustöö võib välja pakkuda mistahes valdkonnast majandusest kultuurini, suurtest reformidest väikeste nutikate lahendusteni.
Eduka Eesti võistlustöid hindab žürii, mis koosneb alati konkurssi toetavate mainekate Eesti ettevõtete omanikest ja juhtidest. “Meil aitavad konkurssi teha juhtiv advokaadibüroo, väga tuntud kindlustus, edumeelne pank ja äsja Äripäeva TOP 100 galal Eesti aasta edukaimaks ettevõtteks kuulutatud Eesti Gaas,” ütles Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe, kelle sõnul on väga oluline, et partnerite seas oleksid eri sektorite tipptegijad.
Eeloleval hooajal on kaks uut toetajat, Helmes ja Verston. “Olen kindel, et ühe meie juhtiva IT-ettevõtte ja taristuehituse valdkonna tipptegija lisandumine avardab teemaderingi ja lisab uut vaadet ka žürii tööle,” märkis Salumäe. Nagu on tavaks saanud, avaldavad Eduka Eesti toetajate esindajad kohe konkursi alguses Äripäeva arvamusosas omalt poolt üleskutseid võistlusel osaleda.
Kuigi konkursil on alati olnud nimekaid osalejaid – ettevõtjaid, tippjuhte, teadlasi, ühiskonnategelasi –, maksab lõpuks žürii silmis ikkagi idee, mitte autori tiitel. Eelmise hooaja võitis Martin Palmiste, kes pakkus välja uue lähenemise heitmekaubandusele, mille ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.
“Martin, kes on Saksamaal Heidelbergi ülikooli majandustudeng, näitas, kuidas õpitut saab vormida võiduideeks ja tuua ühtlasi Eesti avalikku debatti täiesti teistmoodi vaatenurga rohepöördele,” nentis Neeme Korv.
Eduka Eesti 2022/2023 hooaja võitjat Martin Palmistet õnnitleb Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.Foto: Andras Kralla
Mullu kvalifitseerus arvamuskonkursile Edukas Eesti 97 võistlustööd, millest žürii valis nominentidena finaali 11.
Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Martin Palmiste (2023) “Kliimadividendid oleks valuvaigisti rohepöörde mõju leevendamiseks”
Asutame rohepöörde valuvaigusti: jagame heitmekaubanduse tulu Eesti inimeste vahel ära, premeerides nii keskkonnasõbralikku eluviisi.
Ain Aaviksoo (2022) "Miljardid, mis tuleb tagasi võita"
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
Kalev Kaarna (2021) "Laseme 400 koolidirektoril painutada Eesti reaalsust"
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Demis Voss (2020) "Stipp, mis murrab tööjõupuuduse"
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
Kalev Kaarna (2019) "5G teeks Eesti 5x rikkamaks"
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Ahto Lobjakas (2018) "Eesti vajab (vähemalt) põlevkivifondi"
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond Norra naftafondi eeskujul.
Jaak Laineste (2017) "Taome äpid e-reaalmajanduseks"
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Priit Alamäe (2016) "Personaliseeritud e-riik – teeme ta kiiremaks"
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Tarmo Tanilas (2015) "Ostame tootlikke varasid"
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Tarmo Tanilas (2014) "Seame sisse pensionikonto"
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Heiki Urbala (2013) "Esimeseks võõrkeeleks programmeerimiskeel Python"
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Raul Ennus (2013) "Edukas Eesti: õpetame kõik lapsed programmeerima"
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Edukas Eesti
Hetkel kuum