Eestile edulugusid otsiv arvamuskonkurss murrab raamidest välja
Tänasest Äripäevas algav arvamuslugude konkurss Edukas Eesti toob lisaks 10 000eurosele peaauhinnale kaasa suure muutuse – nii võistlustööd kui ka teised konkurssi puudutavad artiklid saavad olema vabalt jagatavad ja loetavad ka neile, kes veel ei ole Äripäeva tellijad.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti ootab võistlustöid 12. korda.
Foto: Andras Kralla
Grand prix 10 000 eurot
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis juba 12. aastat järjest. Võistlustööd ilmuvad Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Konkurss kestab neli kuud, viimane töö esitamise tähtaeg on 31. märts 2024.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus. Peaauhind on 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot, lisaks on rohked eriauhinnad oma lemmikutele konkursi toetajatelt. Äripäev annab oma eriauhinna välja koostöös Rohetiigriga parimale rohepööret puudutavale ideele.
Ehkki Eduka Eesti konkurss leiab aset Äripäeva arvamusveergudel nagu ikka, saavad võistlustööd, samuti kõik konkurssi puudutavad uudised, kommentaarid ja podcast'id seekord olema täispikkuses loetavad ja jagatavad ka väljaspool Äripäeva tellijate ringi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäeva arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi sõnul viisid selle otsuseni osalejatelt saadud tagasiside ja teisalt korraldajate soov. “Osalejad, samuti konkursi toetajad soovivad välja pakutud ideid eri kanaleis täismahus jagada. Me omalt poolt soovime, et oma säravaid mõtteid arvamusloo vormis saadaks meile võimalikult lai auditoorium, kes saaks osa ka teiste ideedest,” selgitas Korv.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2024.
Uued väärikad toetajad
Konkursi teema on varia ehk võistlustöö võib välja pakkuda mistahes valdkonnast majandusest kultuurini, suurtest reformidest väikeste nutikate lahendusteni.
Eduka Eesti võistlustöid hindab žürii, mis koosneb alati konkurssi toetavate mainekate Eesti ettevõtete omanikest ja juhtidest. “Meil aitavad konkurssi teha juhtiv advokaadibüroo, väga tuntud kindlustus, edumeelne pank ja äsja Äripäeva TOP 100 galal Eesti aasta edukaimaks ettevõtteks kuulutatud Eesti Gaas,” ütles Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe, kelle sõnul on väga oluline, et partnerite seas oleksid eri sektorite tipptegijad.
Eeloleval hooajal on kaks uut toetajat, Helmes ja Verston. “Olen kindel, et ühe meie juhtiva IT-ettevõtte ja taristuehituse valdkonna tipptegija lisandumine avardab teemaderingi ja lisab uut vaadet ka žürii tööle,” märkis Salumäe. Nagu on tavaks saanud, avaldavad Eduka Eesti toetajate esindajad kohe konkursi alguses Äripäeva arvamusosas omalt poolt üleskutseid võistlusel osaleda.
Kuigi konkursil on alati olnud nimekaid osalejaid – ettevõtjaid, tippjuhte, teadlasi, ühiskonnategelasi –, maksab lõpuks žürii silmis ikkagi idee, mitte autori tiitel. Eelmise hooaja võitis Martin Palmiste, kes pakkus välja uue lähenemise heitmekaubandusele, mille ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.
“Martin, kes on Saksamaal Heidelbergi ülikooli majandustudeng, näitas, kuidas õpitut saab vormida võiduideeks ja tuua ühtlasi Eesti avalikku debatti täiesti teistmoodi vaatenurga rohepöördele,” nentis Neeme Korv.
Eduka Eesti 2022/2023 hooaja võitjat Martin Palmistet õnnitleb Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?