Artikkel
  • Kuula

    Madis Tilga: kala eest 5000 eurot

    Foto: Erakogu

    Puhas energeetika ja targalt juhitud biomajandus on tulevikukindla majanduse alustalad, kirjutab Madis Tilga arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Nii mõnedki kalakasvatajad ja kalatööstused on aru saanud, et ainult fileed müües enam ei arene ja uut jõukust ei loo. Seni on fileed peetud kala kõige väärtuslikumaks osaks. Nüüd võib juba näha, kuidas kala kõrvalsaadused ületavad filee hinda kordades.
    Islandi kalatööstuse kõrvaläri iduna alustanud Kerecis on nüüdseks kasvanud 1,3 miljardi dollarilise väärtusega ettevõtteks, küündides niiviisi kogu Islandi (traditsioonilise) kalatööstuse tulumäärani. Nende ressurss – 0,04% Islandil püütavast kalast – on kalanahk, millest valmivad naha transplantaadid.
    Ringse biomajanduse soe embus saab osaks julgetele katsetajatele.
    Vähem on rohkem
    Islandi Ookeani Klastri asutaja Thor Sigfusson kirjutab oma viimases raamatus „100% fish“, et kalurid ja kalatööstused on üpris eraldihoidev ja kinnine seltskond. Siiski on paljud märganud, et kui 60–70% püütud kalast läheb raisku, siis on see äriline kadu. Eriti olukorras, kus väljapüügi maht on selgelt piiratud ning kasvada saaks vaid olemasolevale väärtust lisades. Kütus ja töötunnid on ju kulunud kogu massi kohta.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

    Nii ongi asutud uurima, kuidas kalast rohkem ära kasutada. Loomulikku arenguteed pidi jõutakse biomajanduse põhitõdedeni ning ettevõtete kandvaks strateegiaks on saanud jätkusuutlikus.
    „Kui sa ei mõtle kestlikkusele täna, siis homme sul ei ole enam ettevõtet,“ sõnab raamatus üks kalatööstuse juhte. Selle mõistmise üheks eelduseks on olnud arusaam ressursside piiratusest ja ökosüsteemi tasakaalu vajadusest. Lihtne oleks pidevalt püügikvoote juurde nõutada ning ähvardada sektori kollapsi ja riigieelarve tulude kokkukuivamisega.
    Viimasel külaskäigul teadusinstituudis MATIS jäid meelde olukorda illustreerivad numbrid – alates 1980ndatest on tursa püügimahud vähenenud 60%, ent tulud tõusnud 340 miljonilt 680 miljonile. Ökosüsteemi koormus on vähenenud, rahakott paisunud.
    Sarnaselt tuleks mõelda mistahes ressursi puhul. Mõnel on mereannid, teisel hoopis mets. Kasutagem seda siis targalt.
    Vedru ja selge pilt
    Vähe pööratakse tähelepanu uuenduslike protsesside ja toodete loomise eeldustele. Pean siin kontekstis silmas rohetehnoloogiaid ja kestlikke praktikaid.
    Harva on üksik tehnoloogia või idufirma piisavaks vedruks, et üle sektori muutust esile kutsuda. Kogemuslood osutavad, et alustuseks on vaja luua läbipaistvus ja usaldus. Seejärel saab tekkida sektoris koostöö ja siis hakkavad asjad juhtuma.
    Kalajäätmetest ekstraheeritud kollageeniga karastusjoogid (Collab), kõikvõimalikud kreemid ja kosmeetikavahendid (tõukus tähelepanekust, et kalurite käed on nii siidised), kala ensüümidega aerosool gripi leevendamiseks, vitamiinid, uudsed materjalid ja külmutamistehnoloogiad (ThorIce). Või hoopis valguslahendus krevettide „karjatamiseks“ (Virtual Trawl), et laev peaks vähem huupi traalima. Ka juhupüügi vähendamise potentsiaal küündib teatud lahendustega 70–84%ni.
    Nii tulebki kokku see pealkirjas mainitud 5000 eurot kala kohta. Kõik saab alguse soovist mitte raisata ja ära visata, näha potentsiaalset väärtust kõiges ja hoida seda keskkonda, mis neid ressursse (taas)loob.
    Teadlaste ja kalatööstuse koostööd vähemalt Islandil ja Norras leidub üksjagu, aga nüüd on see vaja viia investorite ja idufirmade huvisfääri. Kõlab kui korralikult üles ehitatud klastri ülesanne – töö, mida Thor Sigfusson teeb juba 12 aastat.
    See ei ole tööstuse status quo huvide eest seismine ja igapäevane lobitöö ametkonna suunal, nagu seda teevad paljud valdkondlikud katusorganisatsioonid. See on suunatud puhtalt koostööle ja innovatsioonile eesmärgiga leida maksimaalne kasutus ressursile ja anda seeläbi tagasi ühiskonnale ökosüsteemi kahjustamata. Seda toetab ettevõtluskultuur, mille selgelt sõnastatud eesmärk Islandil on kestlikkus. Konsensuslikult üle Islandi, ettevõtjate enda initsiatiivil.
    Üks osa kestlikkusest tähendab, et liigume eemale fossiilsest sisendist majanduses. Suur osa on siin arusaadavalt fossiilivabal energeetikal (ja sellel, mida on selleks vaja maa seest välja kaevata), aga suuresti kõik ülejäänud osa materiaalsest majandusest peab muutuma biopõhiseks (metallid ja kivimid välja arvatud muidugi). Riided, materjalid, kemikaalid, söödast ja toidust rääkimata. Isegi kaevandamine käib tänapäeval juba mikroorganismidega (bio-mining).
    Eestis on biomajanduse suunal palju põnevaid arenguid nii suurel kui väiksemal skaalal – puidust, seente, bakterite ja uudsete pakenduslahendusteni. Regionaal- ja põllumajandusministeerium veab biomajandust administratsiooni tasandil. Ülikoolid ja teadusasutused tegutsevad sel suunal, iduettevõtluse tugi on nähtav. Kui nüüd leiaks veel ühise hääle ja keele ministeeriumite vahel ja ettevõtluse tugiorganisatsioonides.
    Biomajandus ongi see, millega sisustada rohepööret ja luua kestlike ärimudeleid. Mida selgem pilt, seda kiirem teekond.
    Puhas energeetika ja targalt juhitud biomajandus on tulevikukindla majanduse alustalad. See tekitaks omakorda häid võnkeid Põhjamaade suunal ja liidaks siinseid ettevõtteid suuremasse piirkondlikusse vereringesse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Buffetti börsifirma astus 1 triljoni klubile lähemale
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Ungari andis lõpuks järele: Rootsi saab NATOsse
Ungari parlament ratifitseeris pärast 21 kuud Rootsi taotluse saada Põhja-Atlandi alliansi liikmeks.
Ungari parlament ratifitseeris pärast 21 kuud Rootsi taotluse saada Põhja-Atlandi alliansi liikmeks.
Maailma suurima katsetuse järel muutis enamus ettevõtteid töönädala neljapäevaseks
Maailma suurima neljapäevase töönädala katseprojektis osalenud ettevõtetest on enamus võtnud katsetatu töökorraldusse, vahendab portaal CNBC uut raportit.
Maailma suurima neljapäevase töönädala katseprojektis osalenud ettevõtetest on enamus võtnud katsetatu töökorraldusse, vahendab portaal CNBC uut raportit.