11.04.24, 14:56

Markus Karileet: kui läheneks seadustele nagu äriprotsessidele

Kui proovida olemasolevad seadused kirja panna äriprotsessidena, oleks võimalik defineerida hetkel segased seaduseaugud, kirjutab Markus Karileet arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Markus Karileet.
Foto: Erakogu

Inimesed käivad palju kohtus, kuna seadused on tõlgendatavad. Lisaks on eri aegadel loodud seadused mõnikord vastuolulised. See kulutab inimeste aega, närve ja rahakotti. Ometigi pole see seaduste eesmärk, vaid inimeste käitumise juhtimine kindlal viisil.

Olles digitaliseerinud erinevaid süsteeme pea 20 aastat, tuleb tihti välja, et äriprotsesside eri tahud on läbi mõtlemata. Kunagi pole lihtsalt tekkinud vajadust sellega tegelemiseks. Äriprotsesse digitaliseerides puudub arendajal võimalus mingit olukorda ignoreerida. Alati, kui on võimalik üks viis, on kohe olemas ka alternatiiv. See kaotab olukorra, kus midagi on kaheti mõistetav või vasturääkiv.

Kui proovida olemasolevad seadused kirja panna äriprotsessidena, oleks võimalik defineerida hetkel segased seaduseaugud. Lisaks tekiks digitaliseeritud protsessidele ka kohe hulk tarbijaid – mitmed riigi infosüsteemid töötavad vastavalt seadustele ning iga kord, kui seadused muutuvad, tuleb selle seadusega seotud infosüsteeme uuendada. Kui seadused on juba digitaliseeritud, saaks need infosüsteemid tarbida seadusi keskselt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kohtus käimine jääks ka ära, kuna üsna lihtne on saada kätte vastus, kas midagi on seadusega kooskõlas või mitte. Andes protsessile ette andmed, mis on seaduse käivitamiseks vajalikud on mõne hetke pärast vastus käes!

Riik vajab tehnoloogiajuhti

Need on vaid mõned näited potentsiaalsetest kasutusjuhtudest juba tänases maailmas. Tuleviku vaadates on võimalik ka seos seaduste ja krüptovääringute vahel.

Näiteks poest kaupa ostes arvestatakse vastavalt seadusele juba käibemaks riigile ja ülejäänu kaupmehele. Ületades kiirust X kilomeetrit tunnis, arvestatakse see juba sinu kontolt maha. Tulumaks, koolituskulud, aktsiis – kõik käiks läbi digitaliseeritud seaduste ja krüptovääringu.

Nagu äriprotsesside digitaliseerimine, ei ole ka seaduste digitaliseerimine lihtsate killast. Fakt on aga see, et hetkel juba osa seadusi on digitaliseeritud infosüsteemides. Mõni seadus isegi mitmes süsteemis, põhjustades sellega riigile täiendavat rahalist kulu. IT ministril on aeg palgata tehnoloogiajuht, kes suudaks paika panna riigiülese tehnoloogilise innovatsiooni strateegia.

Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.