Eero Loonurm: ärme jäta Eestit ilma sõpradest ja tulust
Talendipoliitika ja õpiränne ootavad seadusandluses pikisilmi uusi lahendusi, kusjuures eeskujud on täiesti olemas, kirjutab haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Tõsi on see, et Eesti rahvaarv väheneb ning 2023. aastal oli Eesti sündimus viimase saja aasta väikseim.
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis. Maksupanus Eesti majandusse oli neilt 14 miljonit eurot.
Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.