Eero Loonurm: ärme jäta Eestit ilma sõpradest ja tulust
Talendipoliitika ja õpiränne ootavad seadusandluses pikisilmi uusi lahendusi, kusjuures eeskujud on täiesti olemas, kirjutab haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Tõsi on see, et Eesti rahvaarv väheneb ning 2023. aastal oli Eesti sündimus viimase saja aasta väikseim.
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis. Maksupanus Eesti majandusse oli neilt 14 miljonit eurot.
Tänapäeva noortele seatakse tihtilugu kõrged ootused – tuleb olla kiire õppija, kohanemisvõimeline ning tark ajakasutaja. Kui sellele lisada siht saavutada edu nii õpingutes kui ka tippspordis, tekib valem, mida vähesed suudavad tasakaalustada. Just seda kombinatsiooni nimetatakse kaheseks karjääriks, mis on tänapäeva üheks arengusuunaks noorsportlaste karjääri kujundamisel.