Bussiturul oli 2024. aastal nii-öelda puhkeaasta, kuid probleemid prõmmivad nüüd uksele, kirjutab SEBE AS juhatuse liige Mart Raamat Infopanga bussiettevõtete aastaraportile antud kommentaaris.

- Praegune riigi plaan kasutada CO2 kvoodiraha „riikliku elektribussipargi“ soetamiseks, mille sõidukid antakse vedajatele erinevate hangete juures kasutamiseks, ei tundu mõistlik, kirjutab SEBE AS juhatuse liige Mart Raamat.
- Foto: Raul Mee
2024. aasta võimaldas bussindusel esimest korda mitme aasta jooksul natukene rahulikumalt hinge tõmmata.
Alates 2020. aastast on toimunud korralik sõit Ameerika mägedel, kus sektorit rappis COVIDi kriis, sellele järgnes Venemaa agressioonist tulenenud kütuste hinnaralli ja nende tagajärgede lappimisega maadles sektor 2023. aastal veel üsna korralikult.
Kuna mullu ei toimunud ka ühtegi suuremat ühistranspordihanget, siis võimaldas „puhkeaasta“ tegeleda operatsioonide korrastamise ja tuleviku planeerimisega.
Sarnaselt muu maailmaga toimib ühistransport Eestis suuresti dotatsioonipõhiselt – maksumaksja rahastab kohaliku ja riigi tasandi bussitransporti enam kui 200 miljoni euroga. Kahjuks pidurdab bussiettevõtete tegutsemisindu iga-aastane mure selle üle, kas riigieelarvest leitakse vajaminevad miljonid maakondliku bussiliikluse dotatsiooni maksmiseks või mitte. Seni on olukord lahendatud valitsuse reservidest täiendava lisaraha eraldamise kaudu ja nii jäi hullem ära ka mullu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti on kahe aastaga saanud heitmekvootide müügist 612 miljonit eurot, millest suurim osa kulub transpordile, eriti raudtee arendamisele.
ELi kaasrahastatud projekti Blue Supply Chains (BSC) raames kujundavad Rootsi Umeå ja Leedu Kaunas ümber rohelise meretranspordi tulevikku. Rootsi töötab kliimaneutraalse sadama nimel, Leedu tahab elektrifitseerida Nemunase jõelaevandust Kaunase ja Klaipeda vahel.
Mida lubavad parteid valimistel?
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
Fossiilkütuste osakaal on transpordis kasvanud
Fossiilkütuste osakaal on transpordisektoris hoopis kasvanud, heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2 kardetakse enne valimisi nagu tuld. Kui palju kõik lõpuks maksma läheb, ei tea täna keegi.
Tallinki kogemus näitab, et organisatsiooni areng algab juhist. Küsimus ei ole koolitustes, vaid enesejuhtimises – kas juht suudab muutustega kohaneda, ennast tundma õppida ja teisi sellesse protsessi kaasata.