Tesla hakkab sakslaseks

Teslade koostamine ettevõtte vabrikus USAs California osariigis Fremontis.  Foto: Scanpix
Andres Haabu • 23. mai 2017 kell 12:06

Tesla ja ettevõtte Saksamaa rivaalid kuuluvad samasse ökosüsteemi, ent sakslastel on pikem plaan, kirjutab Bloombergi kolumnist Leonid Bershidsky.

Tesla kavatseb viia ettevõtte soodsaima elektrisõiduki Model 3 masstootmisesse. Sel uudisel on kõnekas taust – ameeriklased ei saa seda plaani täita ilma sakslasteta, kes aga omakorda plaanivad Teslast vahetult enne finišit mööda kihutada.

Tesla juht Elon Musk ütles hiljuti, et Model 3 tootmisliinid tulevad sama head kui maailma parimate masstootmises sõidukite koosteliinid. Selle eesmärgi täitmine oleneb keskmise suurusega ettevõttest Grohmann Automation, mis toodab Saksamaal Pruemis sõidukite automatiseeritud koosteliine. Tesla soetas ettevõtte eelmisel aastal, makstes selle eest 150 miljonit dollarit.

See oli kolmas ettevõte, mille Tesla on üldse ostnud. Varem kasutas Tesla Grohmanni varustajana, nagu ka teised Saksa autotootjad, sest luksusautot ilma Saksa osadeta valmis ei tee.

Sakslaste mõju autode valmistamises on näha kõikjal – ThyssenKrupp varustab tootjaid roolivarraste ja amortisaatoritega, roolisüsteemid tulevad Boschilt, Infineon toodab mikrokiipe ja sensoreid, Valeo omanduses Peiker teeb autodes võimalikuks mobiilse andmeside, Harmanni omanduses S1nn ehitab helisüsteeme, Recaro valmistab istmeid jne – värvid ja plastikud, autokeresid koostavad robotid ja kereelemendid tulevad samuti Saksamaalt. Grohmann on aga neist kõigist kõige olulisem.

Tesla soovis eksklusiivsust ja tahtis, et ettevõte jätaks sinnapaika lepingud Saksa autofirmadega nagu BMW, Volkswagen ja Daimler. Sel aastal peab Grohmann keskenduma ainult Model 3-le. Firma asutajale ja varasemale juhile Klaus Grohmannile, keda Tesla nimetas ettevõtet ostes firma oluliseks varaks, plaan ei meeldinud. Nii sai härra eelmisel kuul ametist priiks.

Ka töölised Pruemis polnud õnnelikud – ühe suure kliendi jaoks töötamine ei tundu neile turvalise olukorrana ja nii meenus neile äkitselt, et nende töötasu jääb 30% alla metallitööliste ametiühingu IG lepitud numbrile. Töölised ähvardasid streikida ja ametiühingusse astuda ning ähvardustest oli kasu, sest Tesla tõstis palkasid ja pakkus töötajate ka aktsiakompensatsioone, korrutades samal ajal Muski öeldut, et ettevõte on ühel päeval rohkem väärt kui Apple.

Nüüd üritabki Tesla saada sotti Grohmanni lepingutest Saksa autotootjatega, kes nõuavad koostöö jätkumist. Tesla on tunginud jõuga sisse ökosüsteemi, millel püsib Saksamaa autotootmise edu.Tesla varustajad töötavad ka kolme suure Saksa gigandi VW, BMW ja Daimleri heaks, mis kõik on suutnud koos eksisteerida ja Saksamaa kaubandusülejääki panustada. Teslal on siin rikkuda vaid ärisidemeid, Tesla vajab oma autode valmistamiseks Saksa tehnoloogiat, seda eriti masstootmiseks. See on midagi enamat, kui kõrilõikajaliku Ameerika ja aktsionäre hoidva Euroopa ärikultuuri kokkupõrge.

Sakslased: teeme kõike, mida Tesla, ainult et paremini

Ka Saksa autovalmistajad on hakanud usinamalt elektriautosid tootma, mis näib meeleheitliku katsena Teslale järele jõuda. Volkswageni brändijuht Herbert Diess on öelnud, et kõik, mida Tesla suudab, suudavad nemad paremini. Need sõnad polegi pelgalt hooplemine. Sakslastele on teada, kust saab Tesla oma tehnoloogia ja osad, kes teeb ettevõttele need masinaid, mis teevad nende masinaid. Tesla töötab nendega samade varustajatega ja kasutab samu osi. Põhimõtteliselt võiksid sakslased Teslasid ka ise valmistada, aga nad lasevad Teslal teed rajada ja raha kulutada.Kuniks Muski dollarid põlevad, seavad sakslased masstootmist üles, et olla valmis ajaks, mil elektriautode turuosa tõuseb üle ühe protsendi – siis saab kohe algusest peale kasumlik olla. Investorite silmis on Saksa autofirmad pigem tootmisettevõtted kui tehnoloogiafirmad, mis tähendab, et pole õigustatud toota miljonite sõidukite asemel loetud arv tehniliselt geniaalseid autosid.Kui aga Tesla püüdlused õnnestuvad, on hoopis Tesla varsti osake autode masstootmisega tegelevast Saksa ökosüsteemist.

Hetkel kuum