Frank ja euro versus sendid ja kuklid

Sagimist, fotoaparaatide välkumist on justkui palju ning endistviisi keerukas on promenaadil turismigruppide vahel manöövreid sooritada.Ning miks ei peakski nad siia tulema? Luganol, mis asub Šveitsi itaaliakeelses Ticino piirkonnas, on palju pakkuda igale maitsele – lummavad vaated Alpidele, purjekad järvel, matkarajad mägedesse ja ajaloolised külakesed ümberringi.

Sellel medalil on aga ka teine pool – puhkus Ticinos ja üldiselt Šveitsis on muutunud liiga kalliks. Kui pikki aastaid oli Ticino näiteks sakslastele, tänu heale maanteeühendusele, mugav ja kiire viis itaaliapärasesse kultuuri reisida ning seal nädalakese veeta, siis täna, Šveitsi frangi ja euro suhte tõttu, eelistatakse hoopis odavlendu „päris“ Itaaliasse, kus võimalik kohapeal sama raha eest endale rohkem lubada.

Tugev frank ohustab riigi majandust üldises mõttes, kuid turism saab kõige tugevama löögi – jäävad ju välisturistid tulemata ning ka kohalikud kasutavad pigem võimalust ning reisivad odavamatele jahimaadele. Nii ollakse üsna mures lähitulevikule vaadates – hindu ei saa ega taheta väga langetada, moodustatakse küll reisipakette, kuid tihtilugu osutuvad need siiski kallimaks mõne naaberriigi omadest.

Šveitsi saksa keeles on ütlus: „Chasch nöd s Foifi und s Weggli ha“ - Sul ei saa olla korraga viite senti JA kuklit – ikka kas üks või teine. Selle mõttega saab ehk natukene vaielda, ent hetkeseisuga võib see praegust olukorda iseloomustada küll – paralleelselt ümbritsevale raskele seisule kogu Euroopas on Šveitsil oma tugeva valuutaga päris keeruline konkureerida – tugev frank JA turismimassid ei sobi praegu kokku.

Mis edasi? Seda näitab vaid aeg. Kuid kindel on see, et Šveitsil üksinda on raske midagi parandada. Kõik peab käima ikka kooskõlas kogu Euroopaga.