Kutseharidus ei ole pelgalt ametioskuste andmise koht, vaid üha enam ka kogukonna ja ettevõtluse arendaja. Saates “Kasvupinnas” räägivad kaks kogenud koolijuhti, kuidas nende juhitud õppeasutused vastavad põllumajandussektori vajadustele ja milliseid samme astutakse, et noored näeksid maaelus oma tulevikku.

- Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak (vasakul) ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Olustvere teenindus ja maamajanduskooli direktori
Arnold Pastaku sõnul on kutsekoole reformitud nii mitmeid kordi, et praegune 4‑aastane õpe on tulnud väga õigel ajal ning, et lõpetajatel on huvi korral hea võimalus edasi õppima minna nii rakenduskõrgkooli kui ülikoolidesse.
Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor
Rein Oselin ütles, et omal ajal aitasid kutsekoolide mainet muuta just täiskasvanud õppijad, kes tõid koolidesse uut suhtumist, olid motiveeritud ja sihipärased. „Need õppijad innustasid omakorda ka õpetajaid, kes said nüüd keskenduda teadmiste andmisele, mitte ei pidanud tegelema õpilaste õigete hoiakute omandamisega,“ rääkis Oselin muutuste tagamaadest.
Kasvupinnase saates räägitakse, milline on kutsehariduse hetkeseis põllumajanduse ja maaelu vaates ning kuidas õppekavad on seotud ettevõtete ootustega. Millised erialad on endiselt populaarsed ja kuidas koolide koostöövõrgustikud aitavad noori välisriikidesse minna kogemusi omandama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks arutavad saatekülalised, milliseid oskuseid ootavad ühiskond ja äriettevõtted kutsehariduse lõpetajalt ja kui teadlikud on põhikoolilõpetaja oma valikutes.
Saatejuht on Juuli Nemvalts.
Kutseharidus annab noortele maal trumbid kätte
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!