- OMX Baltic0,06%300,52
- OMX Riga1,4%892,34
- OMX Tallinn−0,08%2 056,6
- OMX Vilnius−0,27%1 194,78
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,02%8 760,99
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,88
- OMX Baltic0,06%300,52
- OMX Riga1,4%892,34
- OMX Tallinn−0,08%2 056,6
- OMX Vilnius−0,27%1 194,78
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,02%8 760,99
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,88
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks tuuleenergiaprojektid külmutatakse?
Tuul on ressurss, mille energiaks muundamine vajab vaid tuulikute ehitushinda. Kütusekulu ning jäätme- ja saastetasud tuuleelektri hinnas puuduvad. Sellepärast pääsevad tuulikud avatud elektriturul esimestena börsile, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.
Sel ajal, kui fossiilsete kütustega elektrijaamad alles oma kütuse-, jäätme- ning saastetasusid kokku löövad, on hüdro- ja tuuleelektrijaamad oma elektri ammu maha müünud. Tõenäoliselt just murest, et taastuvenergia on põlevkivijaamadele kannale astunud, on valitsus otsustatud vastutuult minna.
Esimeste tuulikute püstitamise ajal lasti meil suurenergeetika kõrval liivakastis mängida. Elering küll ütles, et ega neid tuulikuid võrku palju ühendada saa, kuni nende endi tellitud rahvusvaheline analüüs vastupidist tõendas. Elektriarvetel eraldi kajastatav taastuvenergia tasu on üldsusele jätnud rohelisest energiast kalli elektri mulje. Tänavu tegi Eesti Taastuvenergia Koda koos Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga analüüsi, millest aga selgus, et kui Eesti läheks täielikult üle taastuvenergiale, oleks elektrienergia tootmise kulu 2030. aastal 19% ja 2050. aastal 31% võrra madalam võrreldes põlevkivi- ja tuumajaama stsenaariumiga.
Nüüd, kui on nii tehniliselt kui majanduslikult tõestatud, et Eestis saaks toota enamiku elektri tuulest ja koostöös teiste taastuvenergiatootjatega teha seda fossiilsetest kütustest odavamalt, otsustas valitsus pidurit tõmmata ning saatis riigikokku eelnõu, mis tuuleenergia arendamise lõplikult peatab. Tulemuseks on hulk pettunud investoreid, kes juhindusid enda tegemistes riigi taastuvenergeetika eesmärkidest, samuti ka valitsusjuhtide kutsest tuua Eestisse väliskapitali ja suuri investeeringuid. Vaid kolm aastat tagasi vastu võetud elektrimajanduse arengukava „tellis“ tuulikuid 900MW ulatuses, millest tänaseks on valmis 275MW ja nüüd on neid justkui liiga palju.
Eesti oma tuuleoludega saaks meretuulepargid korrata CO2 kvoodi müügiedu. Nimelt pole mitte kõik riigid taastuvenergia eesmärkide täitmisel ja fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisel nii edukad olnud kui Eesti. Tuul ei puhu mujal sama hästi kui meil ning üldjuhul ei tasu tuulikuid rajada, kui aastane keskmine tuulekiirus jääb alla 5 m/sekundis. Küll saaks aga Eesti osa meie elektri „rohelisusest“ tuuleressursita riikidele müüa, saades vastu raha meretuuleparkide ehitamiseks ning tulemuseks keskkonnasõbralikult toodetud ja fossiilkütustest odavama elektri.
Taastuvenergeetika jõudne areng on kummutanud kõik vanema põlvkonna energeetikute argumendid, miks peaksime seda endiselt elektri nišitootmiseks pidama. Kaasaja energiapoliitika liigub üha enam detsentraliseerimise suunas, kus hajutatud energiatootjate kooslus võimaldab tagada nii elektri konkurentsivõimelise hinna kui ka elaniku ja kogu riigi tasemel energia julgeoleku. Põlevkivi elektritootmist saab elus hoida vaid kartusest, mida teha nende tuhandete, peamiselt vene keelt rääkivate ida-virumaalastega enne kohalikke valimisi, kui ka nemad saavad teada, et energeetikas on toimunud paradigma muutus. See on tõesti julgeoleku küsimus, nagu minister Juhan Parts uute põlevkivijaamade rajamist põhjendab.
Enimloetud
2
Kuidas leida äripartnereid Aasias
3
Viimased uudised
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele