Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja sugu pole oluline
Ajakirjanikud kasutavad sageli terminit “naisettevõtja”. Ent kui räägitakse meessoost ettevõtjatega, siis ei kasutata terminit meesettevõtja. Tegelikult: ettevõtja on ettevõtja. Kui ta on tark, arukas ja ettevõtlik, siis ei ole ju oluline, mis soost ta on, leiab Antalis ASi juhatuse esimees Külli Meister.
Isegi naisajakirjanikud kirjutavad naisettevõtlusest, naispoliitikutest jne. Milleks? See on näide, kuidas meedia teadlikult või ebateadlikult genereerib iroonia varjundit teema suhtes, kui on tegemist naistega, kes on edukad ja ettevõtlikud, kes püüavad kaasa rääkida ühiskonna asjades ja anda oma panust.
Sageli peavad naised tõestama, et nad suudavad vahel rohkemgi kui mehed. Samas ajab suutmatu mees, kes on õigel ajal õiges kohas ja tunneb õigeid inimesi, ebaadekvaatset juttu, aga keegi ei ütle, et paneme su koha peale parem ühe aruka naise. Väikese Eesti ajupotentsiaali võiks kasutada ilma soolise liigituseta.
Eestis on elanikke loenduse andmetel 1 294 236. Umbes 55% on naisi ja 45% mehi. Naistest töötab 70%, meestest 68%. Eeldame, et juhil peab olema kõrgharidus: minu arvutuste kohaselt on meil 40 250 kõrgharitud meest ja 70 560 kõrgkooli lõpetanud naist. See on valim, kust peaksid tulema haritud ja ettevõtlikud juhid. Nende hulgast osa pole huvitatud ei juhtimisest, ettevõtlusest ega poliitikast. Seega on valim väga väike! Viimane aeg on hakata tegema koostööd ja tuua riik tasakaalu tagasi.
Suhtumist tuleb muuta, ja see algab pisiasjadest.