- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,86%6 280,72
- DOW 300,76%44 820,99
- Nasdaq 1,05%20 608,24
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,86%6 280,72
- DOW 300,76%44 820,99
- Nasdaq 1,05%20 608,24
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: teeme ühest Juhanist kaks Jukut
Majandusminister Juhan Parts on viimase aasta jooksul sattunud turmtule alla ja tegelikult on ime, et ta on suutnud arvukad rünnakud tagasi tõrjuda ning püsib endiselt ametis.
Kui probleem oleks Partsis, siis oleks seda lihtne lahendada. Täna Äripäevas avaldatud majandusministri jamade nimekirjast saab teha järelduse, et majandusministeeriumi haldusala on paisunud liiga suureks, et üks minister suudaks selles toimuvat korralikult juhtida.
Võib vastu väita, et minister ei peagi kõigi allasutustega tegelema, sest nendel asutustel on olemas juhtkond, kes peab vastutama, et asutuse töö toimiks võimalikult hästi. Eelmine aasta aga näitas, et juhid kasutavad pigem eri tegevustesse uppunud ministrit ära. Markantsem näide on maanteeameti juhtkonna lustireisid, aga ka EASi toetusraha üle otsustamine või Estonian Airi suur kahjum.
Juhan Partsi kiituseks tuleb öelda, et kõigi kolme asutuse juhtkonnas tehti eelmisel aastal muudatused, kuid nende endiste juhtide keedetud suppi tuleb ministril ja ka maksumaksjal helpida senimaani. Majandusministeeriumi haldusala asutuste juhtimisprobleemide ja rohkem või vähem kulukate vigade üks põhjus seisneb selles, et pole kedagi, kes ütleks asutuste tippjuhtidele: „Stopp, võtame korraks aja maha ja mõtleme, kas teie pakutud ideed on ikka kõige mõistlikumad.”
Riigifirmadel on küll olemas nõukogud, kuid Estonian Airi näitel võib öelda, et aasta tagasi tegutsenud nõukogu ei tulnud oma tööga toime, sest nõukogu liikmetel polnud viitsimist või aega lennufirma tegevusse ja juhtkonna ideedesse süveneda. Võimalik, et sel aastal muutub murelapseks Eesti Energia, kui peaks selguma, et energiafirma tippjuhtide vaimustus USA põlevkivimaardlast läheb ettevõttele maksma kopsaka summa.
Seetõttu kordab Äripäev ühte oma varasemat ettepanekut. Viime riigile kuuluvad ettevõtted börsile ja jagame nii nende ettevõtete juhtimisvastutust kaasates juhtorganitesse uut kompetentsi. See ei tähenda oluliste riigiettevõtete täielikku erastamist, sest riik ei pea loobuma enamusosalusest. See oleks üks võimalus vähendada majandusministeeriumi vastutusala.
Teine idee on tõsta mõningad majandusministeeriumi haldusalas olevad asutused kellegi teise haldusalasse. Parts ise tegi sel nädalal ettepaneku, et Eesti Energia, Estonian Air ning raudteel kaubavedudega tegelev EVR Cargo võiksid minna rahandusministeeriumi alla. Toimetus on selle idee osas skeptiline. Meenub Krõlovi valm “Loomade orkester”, kus kehvad pillimehed ümberistumisega asja parandada püüdsid. Rahandusministeerium ei saa praegugi tööpuuduse üle kurta.
Seetõttu peab toimetus paremaks lahenduseks seda, kui majandus-, rahandus ja teiste ministeeriumide all olevate riigifirmad juhtimine koondatakse ühe asutuse alla. Selle uue organisatsiooni juht võiks kuuluda samuti valitsusse ehk olla minister. Kui pole soovi ministrite arvu suurendada, siis võiks vastukaaluks kaotada ära regionaalministri ametikoha, sest majandusministeeriumi haldusalas olevate asutuste töö mõjutab regionaalarengut rohkem kui praegune regionaalminister oma aparaadiga.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele