Algatame visiooniarutelud

Visioonimeeskondade kogemus on näidanud, et osalejad tulevad entusiastlikult kaasa üritustega, millelt ootavad konkreetset tulemust. Selleks, et saavutada maksimaalseid tulemusi, tuleb luua seda edasiviiv organisatsiooniline platvorm.

Jäik organisatsioon vaid rohkendab bürokraatiat, pigem on igapäevatöös kasu kodanikuühiskonnale kohasest tegutsemisest.

Kui raha ei ole, tuleb kasutada uinuvaid ressursse. Asjatundjate võrgustiku loomine on vajalik: entusiasm on küll hea, kuid asjatundjateta ka läbi ei saa.Et võrgustiku loomist alustada, peab selle loojale juba alguses andma piisavalt kõrge staatuse. Võrgustik looks edaspidiseks arvestatava potentsiaali projektide, programmide läbitöötamiseks ja põhjendamiseks, tekitades võrgustikust asjatundliku ja usaldusväärse partneri. On nimelt olemas arvestataval määral inimesi, kellel on teadmisi, oskusi ja tahtmist teha midagi ühiskonna/kogukonna heaks, kuid nad on väga enesekriitilised ja hõivatud. Ent ka mõnetunnine osalemine arutelus võib anda häid tulemusi.

Selleks, et hoog ei raugeks ega tekiks pettumust, peab iga ettepaneku tegija saama vastuse, mida tema ettepanekuga on tehtud (liidetud mingi projektiga, esitatakse asjaomasele asutusele) või kus ta saab selles osaleda (töötuba, asjatundjate arutelu). See tekitab tunde, et ettepanek pole asjatu, ja inimene on valmis ka edaspidi panustama või vähemalt toetama.

 Ei tohi tekitada pettumust, laiskuse või hoolimatusega põhjustada loobumist. Tagasisidega toodame tegutsemisrõõmu. Kaasamise, tunnustamise, loovuse treenimisega ja tagasiside andmisega saavutamegi uue kvaliteedi.Ja viimaks: tegevused tuleb lõpuni viia. Ka kõige geniaalsem idee suubub eimillessegi, kui see pooleli jäetakse. Kogu rahva ja iga inimese geniaalsust  ära kasutades loomegi eduka Eesti.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Peeter Tammistu, Vilja Kiisler