Eetikakoodeks peaks rikkumisi ära hoidma
Eelmisel nädalal avaldas GRECO (Group d’Etats contre la corruption) raporti, mis käsitles parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride korruptsiooni tõkestamist. Seda lugedes oli hea meel tõdeda, et enamik esitatud soovitusi on juba kajastamist leidnud, kirjutab riigikogulane Kaja Kallas (RE).
Eetikakoodeksi loomise vajadus on suuresti kantud huvide konfliktide ära hoidmise ja võimalike riskide selgitamise vajadusest. See oli ka GRECO raporti peamine rõhuasetus. Siia alla läheb ka suhtlus lobitöö tegijatega, Justiitsministeeriumis valmimisel olev lobitöö reeglite kogumik on sisuliselt riigikogu eetikakoodeksi teine pool. See kõik peaks aitama kaasa tuua suuremat läbipaistvust seoses menetletavate eelnõudega. Selge, et riigikogu eetikakoodeks ei saa kirjeldada kõiki võimalikke huvide konfliktide situatsioone, mis parlamenditöös ette võivad tulla, seetõttu näeksin ideaalis, et eetikakoodeksi juurde valmikskäsiraamat, mis aitaks konkreetsete küsimustega huvide konflikte tuvastada. Samas võib kasutada ka näiteks OECD välja antud käsiraamatut, mis puudutab huvide konflikti käsitlemist avalikus sektoris.
GRECO raport nägi ette ka uuringu läbiviimise vajaduse, mis puudutab parlamendiliikmete töökoha piiranguid peale mandaadi lõppu. Töörühm arutas seda küsimust, sest mõnes teise riigi parlamendi eetikakoodeksis (nt Saksamaal) on selline regulatsioon. Leidsime, et arvestades Eesti väiksust ja kujunenud praktikat (kus pigem on probleemiks parlamendiliikme edasised töötamise võimalused), ei ole mandaadi lõppemise järel seatavad töökohapiirangud mõistlikud.
Olulisemaks karistustest eetiliste rikkumiste eest pean eetikakoodeksi eesmärki võimalikke rikkumisi eos ära hoida. GRECO on samuti rõhutanud vajalikkust tagada riigikogu liikmetele konfidentsiaalne nõustamine eetilistes küsimustes ja võimalike huvide konfliktide korral. Seetõttu nägime koodeksi esialgses versioonis ette pikima staažiga riigikogu liikmetest eetikakomisjoni moodustamise, kellel oleks eelkõige nõuandev funktsioon, aga vajadusel ka võimalus anda suuniseid käitumiseks või ka sanktsioneerimiseks. Leidsime, et komisjonist ei tohiks teha formaalset moodustist, vaid see peaks olema kujul, mis võimaldab otsuseid teha ja nõuandeid anda ad hoc ja suurema avaliku kärata. Viimasel eetikakoodeksi koostamise töögrupi koosolekul tekkis mõte, et need ülesanded võiks anda ka riigikogu juures juba töötavale korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile, kes sarnaste teemadega tegeleb ja kus on olemas ka kantselei ametnike toetus. Kuid oluline on silmas pidada, et jääks alles võimalus konfidentsiaalsele nõustamisele, nagu ka GRECO soovitab.
Eetikakoodeks peaks olema käitumise ideaali kirjapanek, ja kuigi me alati ei käitu ideaalselt, võiksime selle poole siiski püüelda. Seega jätkame tööd riigikogu eetikakoodeksiga ja loodame tulemuseni jõuda kevadistungjärgu lõpuks. Igaks juhuks märgin, et ka see on ideaal.