Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 12. veebruar 2013 kell 6:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.ÄP: Eesti teeb Brüsselis head partiid
Meie eilse lehenumbri kaant kaunistas peaminister Andrus Ansipi rahulolev ja seekord auga väljateenitud naeratus. Eesti valitsusel on praeguse seisuga õnnestunud Euroopa Liidu eelarvekõnelustel aastateks 2014–2020 lukku panna ilmselt üks parematest võimalikest kokkuleppevariantidest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva arvates väärivad nii meie valitsusjuht kui ka tema Euroopa kolleegid tunnustust kaua tehtud ja lõpuks ikka viimasel hetkel, pärast ööpäev läbi tehtud tööd sündinud kokkuleppe eest. Ainuüksi seepärast, et kui eelarvekava poleks sündinud, riskiksime me nüüd Euroopa ühiskodus lisaks tihedamini kummitavale võlakriisile ka üheaastaste eelarvete järgi toimiva majanduseluga.Kui kokkulepet poleks sündinud, järgnenuks ähmane määramatus, ridamisi uusi läbirääkimisi ja paljude pikemaajaliste europrojektide surm veel enne sündimist. Võrreldes selle stsenaariumiga olnuks seekord ka kõige halvem kokkulepe ikka parem kui kokkuleppe puudumine.Oluline samm on edasi astutud, kuid raha pole veel koju toodud ning isegi unistusest justkui üleöö reaalseks muutunud Rail Balticu puhul on veel vara vahuveini juua. Euroopa Parlament andis nelja suurema parlamendifraktsiooni juhtide ühisavalduses kohe mõista, et seekordsele eelarvekokkuleppele nendelt kinnitust loota pole.Vanad vead. Europarlamendist kostab õigustatud nurinat lisaks “mineviku prioriteetide” esileseadmisele valitsustevahelises kokkuleppes ka selle pärast, et aastateks 2014–2020 kokku lepitud eelarveraamistik on struktuurses defitsiidis.Eesti poolt vaadates on euroraha traditsiooniliselt ebaoptimaalne jaotamine kõvemat häält tegevatele huvigruppidele ja isegi eelarvedefitsiit Euroopale suures plaanis siiski suhteliselt väikesed iluvead. Seitsme aasta peale võtaks Euroopa Liit seekord kohustusi 960 miljardi euro väärtuses, mis vastab kõigest ühele protsendile ELi rahvuslikust kogutoodangust.Õige taktika. Eesti valitsuse jaoks oli läbirääkimistel oluline võimalikult hea netopositsioon ja ilmselt oli õige kauplemistaktika keelduda oma kolmest prioriteedist pingerida koostamast. Saime kõigis kolmes tahtmise!Ühtekuuluvuspoliitika vahendite suurenemine sai juba otsustatud novembri Ülemkogul. Kui teistel riikidel kärbiti lage 2,35%-le RKTst, siis meie saime erandi 2,59%, mis tähendab valitsuse hinnangul täiendavalt umbes 350 miljonit eurot.Viimane voor tõi veel 50 miljonit eurot, millega saame loodetavasti katta kardetud põllumajandustoetuste vähenemise aastatel 2014–2015.Äripäev hoiab seekordsele eelarvekokkuleppele, selle kergest minevikuhõngust hoolimata, siiski europarlamendis eeloleval kevadel kinnitushäälte saamiseks pöialt.Kaugemale tulevikku vaadates on kõige olulisem see, et ka riigisiseselt eraldatud investeeringud toetaks nutikale majandusele ja infoühiskonnale vajalikku majandusarengut ja heaolu tõusu. Vahendite planeerimisel tuleb valitsusel kindlasti arvestada, et eelseisval perioodil võib Eesti jõuda jõukuse tasemelt “esimesse neljandikku” (ületada 75% ELi keskmisest), mis omakorda tähendab, et järgmise perioodi eelarvest ei pruugi meile samas mahus rahatoetusi enam tulla.Autor: 1185-aripaevMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.