• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 083,35
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 083,35
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,23
  • 21.02.13, 08:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Opmann: finantstehingute maks lööb pensionäre

Finantstehingute maksu otsene mõju on suurele osale inimestele ja väikeettevõtjatele minimaalne. Enamik eraisikute igapäevaseid pangatehinguid jääb sellest puutumata (laenud, pangaülekanded, kindlustusmaksed, hoiused, kapitali suurendamise sissemaksed, esmased aktsiate või võlakirjade emissioonid), kirjutab Capitalis Grupp OÜ juhatuse liige Mart Opmann.
Maksukoormust lisandub nendele finantssektori tehingutele, mis maksustatakse, ja pangad veeretavad selle kindlasti nende tarbijate õlgadele, kes on nende konkreetsete tehingutega seotud. Aga ilmselt annab ka laiemalt pisut maksukoormust pankade kasumimarginaali edendamisse suunata, nagu meil kombeks on. Eestis on enim ohustatud elanikkonnagrupp pensionifondide osanikud, sest elu on näidanud, et võtta saab sealt, kust on võtta.
Eesti tegi oma finantstehingute maksu alased otsused Euroopa Liidu suurriikidele meelepärase vastutuleku korras ja on võib-olla just sellega võitnud eelseisvaks 2014-2020 eelarveperioodiks olulisi lisandsummasid. Põhimõtteliselt on aga selline maksulähenemine teostatav ainult globaalselt või üldse mitte, ja ei ole vist teist sektorit, mis oleks nii globaliseerunud kui finantssektor.
Eestile kipub küsimus seisnema selles, kes selle kinni maksab, kui maksta on vaja ja see on riigile vähemalt keskpikas perspektiivis kasulik. ELi häda selles seisnebki, et muidu otsustavad riigid oma asju ise, aga kui on mõni suur jama, siis üritatakse seda lahendada ühise võluvitsaga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele