Mart Opmann • 21. veebruar 2013 • 1 min
Jaga lugu:

Opmann: finantstehingute maks lööb pensionäre

Finantstehingute maksu otsene mõju on suurele osale inimestele ja väikeettevõtjatele minimaalne. Enamik eraisikute igapäevaseid pangatehinguid jääb sellest puutumata (laenud, pangaülekanded, kindlustusmaksed, hoiused, kapitali suurendamise sissemaksed, esmased aktsiate või võlakirjade emissioonid), kirjutab Capitalis Grupp OÜ juhatuse liige Mart Opmann.

Maksukoormust lisandub nendele finantssektori tehingutele, mis maksustatakse, ja pangad veeretavad selle kindlasti nende tarbijate õlgadele, kes on nende konkreetsete tehingutega seotud. Aga ilmselt annab ka laiemalt pisut maksukoormust pankade kasumimarginaali edendamisse suunata, nagu meil kombeks on. Eestis on enim ohustatud elanikkonnagrupp pensionifondide osanikud, sest elu on näidanud, et võtta saab sealt, kust on võtta.

Eesti tegi oma finantstehingute maksu alased otsused Euroopa Liidu suurriikidele meelepärase vastutuleku korras ja on võib-olla just sellega võitnud eelseisvaks 2014-2020 eelarveperioodiks olulisi lisandsummasid. Põhimõtteliselt on aga selline maksulähenemine teostatav ainult globaalselt või üldse mitte, ja ei ole vist teist sektorit, mis oleks nii globaliseerunud kui finantssektor.

Eestile kipub küsimus seisnema selles, kes selle kinni maksab, kui maksta on vaja ja see on riigile vähemalt keskpikas perspektiivis kasulik. ELi häda selles seisnebki, et muidu otsustavad riigid oma asju ise, aga kui on mõni suur jama, siis üritatakse seda lahendada ühise võluvitsaga.

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt