Aivar Hundimägi • 13. märts 2013 • 4 min
Jaga lugu:

EAS on äriliidrid ära rikkunud

15 aastat tagasi oli Eestis keeruline leida edukalt tegutsevat ettevõtjat, kes oleks toetanud maksumaksja raha ümberjagamist ettevõtetele. Äriliidrite seas valitses selge põhimõte – ettevõtja ei kuulu nende hulka, kellele riik peab maksma otsetoetusi, kirjutab peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

EASi suunamuutus tekitas ettevõtjate seas pahameeletormi. Osalt on see mõistetav, sest poliitikamuutus tuli laiemale avalikkusele üllatusena. Nii olulise otsuse puhul oleks olnud mõistlik, et seda avalikkusele selgitatakse ja põhjendatakse. Seda oleks pidanud tegema majandusminister Juhan Parts, kes aga araks lõi ning peitu puges ning praegu jaanalindu mängides loodab, et äriliidrite pahameel vaibub.

Ettevõtjate pillutud kriitikanooled näitavad seda, et Euroopa Liit ja EAS on Eesti äriliidrid ära rikkunud. 15 aastat tagasi oli Eestis keeruline leida edukalt tegutsevat ettevõtjat, kes oleks toetanud maksumaksja raha ümberjagamist ettevõtetele. Äriliidrite seas valitses selge põhimõte – ettevõtja ei kuulu nende hulka, kellele riik peab maksma otsetoetusi.

Praeguses Eestis on kahjuks selline ettevõtja välja surev liik, mis tuleks kanda punasesse raamatusse. EASilt toetust küsivate ja toetust saavate ettevõtete nimekiri kujutab endast nimekirja Eesti ärieliidist. Eesti majanduse uhkuseks olevate ettevõtete omanikel pole piinlik kehastuda kerjuseks, kes nurub, käsi õieli, riigilt pisikest rahasüsti ning on takkapihta solvunud ja hakkab jonnima, kui jääb toetussummast ilma.

EASi otsuse asjus võtsid sõna Krimelte üks omanikest ja juhtidest Jaan Puusaag, Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik, Fjodor Bermani suuromanduses oleva BLRT Grupi kommunikatsioonijuht, EASi nõukogusse kuuluv edukas riigikogu liikmest ettevõtja Andrei Korobeinik. BLRT ähvardas Eestist Lätti kolida, sest eelmisel nädalal vastas EAS ühele nende rahataotlusele eitavalt.Kas te kujutaksite ette olukorda, et Fjodor Berman ähvardab Eestist ära kolida, sest mõni ametnik otsustas, et eraisik Bermanile pole õige maksta näiteks toimetulekutoetust, sest ta saab ise hakkama. Selline käitumine oleks Bermani ja ka teiste äriliidrite puhul välistatud.

Kui need samad edukad ettevõtjad võtavad aga juriidilise isiku kuju, siis peavad äriliidrid iseenesestmõistetavaks, et riik nende firmasid suhteliselt tagasihoidlike summadega toetaks. EAS on teinud Eesti majandusele karuteene, sest on harjutanud äriliidrid mõttega, et neil on õigus saada riigilt äritegevusele toetust.Eriti kurioosne on, et EAS jagas toetust ka suurtele riigifirmadele, Eesti Energiale ja Tallinna Sadamale, mis on olnud riigi suuremad dividendimaksjad. Tallinna Sadam sai mullu märtsis EASilt 3800 eurot toetust, et osaleda Rootsis paadimessil. Tallinna Sadama suuruse ettevõtte jaoks on tegemist kommirahaga, samal aastal maksis ettevõte riigile dividende 33,8 miljonit eurot ja jagas sponsorraha kokku 520 000 eurot. Tervele mõistusele kohasem oleks olnud, kui EASi ametnikud poleks pidanud riigifirma 3800eurose toetusprojektiga tegelemisele aega kulutama.

Eesti ettevõtluskliimale oleks kõige parem, kui EAS uksed üldse kinni paneks ning EASi palgal olevad spetsialistid ja eraettevõtetes toetuste taotlemisega tegelevad spetsialistid mõnele teisele tööle rakendataks. EAS on aga nagu džinn, keda enam pudelisse tagasi panna ei saa. Oleks naiivne igatseda tagasi vanu häid 1990. aastaid, kui terminit ettevõtlustoetus Eesti äriliidrite kõnepruugis kohtas väga harva.

Kui on otsustatud, et mingi hulk miljoneid tuleb ettevõtjate vahel laiali jagada, siis tuleks üritada seda teha nii, et jagamine oleks võimalikult vähe bürokraatlik ning aitaks selliseid ettevõtjaid, kes seda tuge kõige rohkem vajavad. Seetõttu tulekski toetuste fookus seada alustavatele või pisematele ettevõtetele.

Mulle sümpatiseeris ühe Äripäeva lugeja anonüümselt kommentaariumisse postitatud mõte, et Eestis võiks liita EASi ja Eesti Loto ning hakata ettevõtetele mõeldud toetusi firmade vahel välja loosima. Las võitjaettevõtte omanik ise otsustab, mis ta selle rahaga teeb. See võimaldaks EASi tegevuskulusid kärpida ja tõenäoliselt midagi väga hullu majandusega ei juhtuks. Eesti Lotot ja EASi me aga kahjuks liita ei saa. Seetõttu ongi ettevõtlustoetuste puhul halvematest variantidest parem see suund, mille EAS on nüüd poolsalaja võtnud.

Ei ole mõtet ettevõtluse toetamiseks mõeldud summasid maksta firmadele, kes suudavad edukalt äri ajada ka ilma toetuseta. Kui me tõesti peame selle raha laiaks lööma, siis suuname need summad väikestele alustavatele äridele. Ja kui mõni äriliider ka ähvardab sellise muutuse pärast oma ettevõtte Eestist ära kolida, siis: head teed tal minna.

 

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt