Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvakogus on kaalul palju

    Rahvakogu initsiatiiv on Eesti oludes ainulaadne: nii jõulist osalusdemokraatlikku ettevõtmist pole varem nähtud, kirjutab politoloog Tõnis Saarts.

    Kaalul on palju, sest kui Rahvakogu üritus lõpeb läbikukkumisega, siis saavad poliitikud järgnevatel aastatel mugavalt öelda: “Lõpetage see osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna jutt. Nägite ju, millise fiaskoga see nn Rahvakogu omal ajal lõppes. Parteid on ainukesed, kes suudavad selles riigis mõistlikke otsuseid välja töötada. Kui tahate poliitikat mõjutada, astuge erakonda!” Pikemaajalises perspektiivis süvendab seesugune üleolev ja alternatiivsete poliitiliste osaluskanalite puudumist kuulutav suhtumine kodanike frustratsiooni ning usaldamatust veelgi.
    Rahvakogu kõige suurem riskifaktor pole mitte see, et paljud ettepanekud on ebapädevad, vaid see, et aprillikuisel arutelupäeval ei jõuta neid läbi arutada ning aur võib minna hoopis teisejärguliste küsimuste peale.
    Ettepanekuid on isegi koondatuna üle poolesaja. Nende kvaliteet on kõikuv: alates asjalikest ja kaalumist väärivatest (erakonna registreerimiseks vajalik liikmete arvu langetamine 500le, mitmed kaasamist puudutavad ideed) kuni moodsa demokraatia ja kodanikeõiguste alusprintsiipide üle irvitavate mõttevälgatusteni (hääletamise salajasuse nõudest loobumine, kandidaatidele IQ-test).
    Ohutunnet tekitab see, et kõige mahukam ning meedias diskuteeritum ettepanekublokk puudutab valimisi ja valimissüsteemi. Eelmise aasta poliitilise kriisi, mille tuules üldse Rahvakogu idee sündis, põhiliseks käivitajaks ei olnud aga mitte nurin valimissüsteemi pärast, vaid parteikonkurentsi suletus ja erakondade rahastamine. Kuigi valimiste teema lülitamine Rahvakogu päevakorda mobiliseeris inimesi ja aitas saavutada nii suurt ettepanekute hulka (2000), avati Pandora laegas. Arutelud erakondade rolli, konkurentsi ja rahastamise üle on praegu avalikus debatis peaaegu kõrvale jäänud. Paljud parteifunktsionäärid ilmselt hõõruvad käsi, sest valimissüsteemi kui pseudoprobleemi tõstatumine tapab ära kõik need teravad ja ebameeldivad küsimused, mis Silvergate’i ajal tõstatusid. Valimissüsteemis ju mingeid radikaalseid muudatusi nagunii tegema ei hakata, mistõttu ongi arutelu pigem auru väljalaskmiseks.
    Kas tõesti usutakse, et mõne teise valimissüsteemiga riigikogu valides saame me pädevama ja paremini töötava parlamendi? Mina ei usu. Kui säilib tänane täitevvõimu ja seadusandliku võimu vahekord, mis surub riigikogu suuresti kummitempli staatusesse, siis võime parlamenti valida ükskõik millise süsteemi alusel, rahulolematud oleme ikka. Valimissüsteemi reformi asemel olnuks vaja arutleda riigikogu reformi üle, seda aga Rahvakogu teemade valik praegu ei võimaldanud, ja hea ongi. See peakski olema mõne järgmise ettevõtmise temaatika.
    Niisiis seisab Rahvakogu organisaatoritel ees tõsine väljakutse: vältida laialivalguvust ning mitte unustada neid teemasid, mis 2012 poliitilise kriisi tekitasid. See kõik eeldab ilmselt karmikäelisemat joonte vaheletõmbamist, kus valitakse välja umbes viis (äärmisel juhul kuni kümme) võtmeküsimust, mida tõesti jõuaks arutelupäeval korralikult läbi vaielda ning nende osas küpse seisukoha kujundada. Kui valikut ei suudeta teha, siis hakkab ühiskond küsima, et mida te üldse siis seal arutasite või otsustasite, kui kõik olulised probleemid jäid lahendusteta. Ebaefektiivse töö süüdistus on palju tõsise kui virisemine, et kõiki ettepanekuid demokraatliku protseduuriga arvesse ei võetud.
    Küsimus on selles, millise näoga on lähiaastatel Eesti demokraatia: kas praegust parteidepõhist esindusdemokraatia mehhanismi saab tõhusalt täiendada rohujuuretasandi algatustega või jääb poliitiline eliit lõpuni tõrjuvaks kõikide initsiatiivide suhtes, mis jäävad nende otsese kontrolli alt välja. Olles arvamusel, et erakonnad ja esindusdemokraatia mehhanismid peavad jääma Eesti poliitsüsteemi keskmeks, võiks Rahvakogu õnnestumisest kantud impulss anda Eesti poliitikale uut dünaamikat ja suurendada tervikuna usaldust poliitikute ja poliitika vastu.
    Ebaõnnestumine võib ajutiselt küll tugevdada suurerakondade võimuambitsioone, kuid pikemaajalises perspektiivis võitjaid ei ole. Frustratsioon hakatakse välja elama teisiti, näiteks mõne uue populistliku erakonna loomisega,  ja see stsenaarium oleks praegustele võimuparteidele palju pelutavam kui enam-vähem mõistlike tulemustega lõpetav Rahvakogu ja sellest jõudu koguv rohujuuredemokraatia impulss. 
     
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Google koondab teadmata osa töötajatest Protest Iisraeli vastu maksab töö veel kümnetele ettevõtte töötajatele
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Lisaks Teslale andis uuest koondamislainest teada ka Alphabeti omanduses olev Google.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.