Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik kaalub Levira osaluse müüki
Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal ja enamikus teistes Euroopa riikides on Levirale sarnased firmad erakätes, kirjutab majandusministeeriumi sideosakonna juht Tõnu Nirk. On ka neid näiteid, kus riik on endiselt omanik, kuid neid jääb järjest vähemaks.
Levira puhul on üleval küsimused, mis on olnud läbi aegade samad kõigis neis riikides, kus on kaalutud sama tüüpi ettevõtte müüki: Televisiooni- ja raadiolevi teenuse jätkuvus, olulise turujõuga ettevõtte kontrollimine, riigi julgeolek. Tuleb vaadata ka seda, kas ettevõte tegutseb ainult mingi riiklikult olulise teenuse osutajana või moodustab see väheolulise osa ettevõtte tegevusest.Levira viimase kümne aasta areng on hästi peegeldanud muutusi kogu meediamaastikul: ühelt poolt on analoogtelevisiooni asendumine digitaaltelevisiooniga toonud kaasa olulise teenusevaliku laienemise (Eestis on läbi õhu võimalik 10-aasta taguse 3 telekanali asemel vaadata 30 kanalit) kui ka vastavate teenusehindade olulise (4-kordse) vähenemise. Teiselt poolt on muude teenuseplatvormide (kaabel-TV, IPTV, internet) kiire areng vähendanud õhu kaudu telepilti vastu võtvate perede arvu – aastast 2005 on see osakaal vähenenud 50%-lt ca 20%-le. Kokkuvõttes tähendab see, et kui Levira veel 10 aastat tagasi eksisteeris põhiliselt ühe eesmärgi teenistuses – edastada rahvusringhäälingu tele- ja raadioprogramme, siis tänaseks on antud tegevuste osa firma tegevuses kahanenud ca 15%-le.Samas on Levira muude tegevuste osa sedavõrd jälle kasvanud – eelkõige on nendeks telekanalite saatepäeva tehniline koostamine ja väljastamine ning edastamine Skandinaavia, Balti ning Kesk-ja Ida-Euroopa klientidele. Uute arenevate teenustena on lisandunud serverimajutus ja pilveteenused.Riik soovib Levirat kiiresti arenemas näha, aga peab samas möönma, et tal puudub piisav kogemus ja kompetents nende arengute sisuliseks suunamiseks. Ilmselgelt on professionaalsetel investoritel selleks omanikena palju paremad eeldused. Selles olukorras on Levira müügi kaalumine igati põhjendatud.Eelnev ei tähenda aga seda, et Levira müük ühemõtteliselt selge oleks. Vastukaaluks võib tuua asjaolu, et Levira on siiski olulise turujõuga ettevõtja üleriigiliste raadio- ja teleprogrammide edastamise osas. Kui riik enam omanikeringis ei jätka, kas siis on olemas oht, et seda olulist turujõudu kuritarvitatakse? Ja kui see juhtub, kuidas seda ohjeldada? Asja olemuse mõistmiseks tuleks eristada riigi kui omaniku ning riigi kui järelevalve teostaja ja tururegulaatori rolli. Need funktsioonid on riigis selgelt eraldatud ja Levira kliendid on võimaliku olulise turujõu kuritarvitamise eest samamoodi kaitstud nii enne kui pärast ettevõtte erastamist. Siinkohal on hea taustana teada, et kõigis riikides, kus Levira - taolised ettevõtted on erastatud, on sellised hirmud vaid hirmudeks jäänudki.Julgeolekuteema on oluline eriolukordade ja riigikaitse kontekstis. On oluline, et nendes olukordades toimuks kommunikatsioon ja et seda ei moonutataks ega takistataks. Raadio on selles kontekstis kindlasti oluline vahend. Samamoodi nagu tänasel päeval on seda mobiiltelefon või ka internet. Riik on selles osas välja töötanud vastava õigusliku regulatsiooni ja terve rida nõudeid, mida antud kontekstis olulisi teenuseid osutavad ettevõtted peavad järgima. Oluline on seejuures märkida, et väga paljud neist on juba erakätes ja ka väliskapitali kontrolli all. Kõigele sellele on mõeldud ka varasemate erastamisotsuste puhul ning Levira juhtum ei ole siinkohal mingiks erandiks.Viimasena võiks vastukaaluna lauale panna argumendi, et võib-olla ei peaks riik ettevõtteid müüma, vaid neid hoopis hoidma, juurde ostma ja arendama. Selles on kindlasti oma tõetera sees. Ja peidus ka võimalus. Siiski, kui ausalt peeglisse vaadata, tuleb tunnistada, et riigil täna seda võimekust ei ole ja seetõttu oleks ka Levira müümata jätmine pigem risk kui võimalus.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Jaroslav Tavgen: RMKd pole vaja börsile viia!
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
Charlie Munger: sain edukaks, sest vältisin põhilisi ebaõnnestumise mustreid
Kuigi ülirikaste puhul võiks arvata, et nende eduloo taga peitub teadmata saladus, siis tegelikult nii ei ole, märkis Warren Buffetti äripartnerina tuntud miljardär Charlie Munger.
Kuigi ülirikaste puhul võiks arvata, et nende eduloo taga peitub teadmata saladus, siis tegelikult nii ei ole, märkis Warren Buffetti äripartnerina tuntud miljardär Charlie Munger.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Eksport jäi oktoobris üle viiendiku väiksemaks
Oktoobris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 23%, ja import 17%, teatas statistikaamet.
Oktoobris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 23%, ja import 17%, teatas statistikaamet.
Maksuvõlglaste kasvutempo rauges, kustutamised said hoo sisse
Novembris jätkas maksuvõlglaste arv kasvu, aga varasemast palju rahulikumalt, näitab Äripäeva Infopanga Eesti ettevõtete andmekogu.
Novembris jätkas maksuvõlglaste arv kasvu, aga varasemast palju rahulikumalt, näitab Äripäeva Infopanga Eesti ettevõtete andmekogu.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi