Tõnu Palm • 2. aprill 2013 kell 18:36

Majanduskasv ja riigi korras rahaasjad aitavad investeerida

Eesti majanduse heaolu sõltub pidevast investeerimisest konkurentsivõimesse ja ekspordipotentsiaali, kirjutab Nordea Eesti peaanalüütik Tõnu Palm.

Investeeringute kasvu eelduseks on aga omakorda madal riigirisk ehk jätkusuutlik majandus- ja rahanduspoliitika. Sellele eeldusele lisandub tugev usaldusväärne finantssektor, mis suudab finantseerida ennast rahvusvahelistel deposiidi- ja võlakirjaturgudel. Ehk siis ettevõtete finantseerimise hind ja arenguks vajaliku kapitali kättesaadavus sõltub väga suurel määral riigirahanduse- ja finantssektori  finantsstabiilsusest. Head tingimused ettevõtete ja tööjõu arenguks ongi suures osas majanduse kasvu pakt. Kui kriisi kõrghetkel, novembris 2008, ulatus Eesti ettevõtetele antud uute EUR laenude intress üle 7%, siis täna on intress üle kahe korra väiksem. Toona alanes laenujääk, nüüd kasvab. Lisaks ületab ettevõtete ca 7%ne kasumite kasv finantseerimise kulu, seega saab investeeringuid rahastada ka suures osas kasumist.

Ka ettevõtete ligipääs muudele turupõhistele finantseerimise allikatele nagu võlakirja-, aktsiaturgudele, välislaenudele jne on seotud eeltoodud makromajanduse stabiilsusega ja projektide elujõulisusega. Eesti ettevõtete aktiivsus investeerida kasvas 2010 kolmandast kvartalist ekspordi ja kogukasumi jõulisemale kasvule pöördudes. Täna investeerivad ettevõtted majandusse peaaegu et kogu oma aasta kogukasumi, mis on tugev näitaja. Investeeringute kõrval kogutakse ka reserve määramatuse tarvis.

Investeerimine on pigem individuaalne kunst, seega igasuguste üldistustega peab olema äärmiselt ettevaatlik. Samas võib väita, et finantseerimise hind on Eestis ikka ajalooliselt ja rahvusvahelises võrdluses soodne, mis loob investeeringuteks hea kasvupinnase. Eeskätt tuleks investeerida ekspordi potentsiaali.   Täna toetavad uut kasvu rekordmadalad intressid nii ettevõtetele kui eraisikutele. Samas buumiaegsed kohati liialt lõdvad laenutingimused (sh liialt madalad marginaalid) ei tule tagasi ning pangad on õppinud ka oma vigadest. Mitmes Euroopa riigis on täna probleeme paraku laenu liialt piiratud pakkumisega (eeskätt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete segmendis, kellel puuduvad kasvu finantseerimiseks alternatiivid).  Mis puudutab eraisikuid, kes tahavad soetada uut kodu, jäävad Eesti laenuintressid madalate baasintresside tõttu ca 2,6% tasemele, mis jäävad alla nii 3,7%le  inflatsioonile kui 5%le brutopalga aastakasvule, võimaldades valikut  kas investeerida või mitte. Konservatiivsus enne kõike, sest kindlasti ei ole mõttekas laenata üle oma võimete. Paraku ei eksisteeri üldisi kõigile sobivaid lahendusi, finantside planeerimine on alati individuaalne kunst.   

Tänane laiem makromajanduse väljavaade lubab Eestis vaadata tulevikku mõõduka optimismiga. Oleme õppinud seda, et kõik ei ole kuld mis särab ja kriisi värske kogemus on sundinud mitu korda mõõtma ja kaaluma enne otsuseid. Tähtis, et me ka liialt tagasi ei tõmbaks riskide võtmisel, sest siis puudub areng.  Püüame Euroopa teiste riikidega koostöös leida lahendusi, kuidas tagada eeskätt investeeringud innovatsiooni, haridusse ja teadusarengusse. See tõstab Euroopa konkurentsivõimet.

Oleme taaskord olukorras, kus välisnõudlus püsib madal ja toetume suurel määral ettevõtete investeeringutele ja eratarbimisele. Olen väitnud varasemalt, et aeg on investeeringuteks alati küps kui omatakse ressursse, võimalusi ja ideid. Samas tänaste madalate intresside ja kasvavate sissetulekute puhul on olemas kasvavatele ettevõtetele lisaargument, miks investeerida. Kui on olemas nii läbimõeldud soov, vettpidav projekt ja tugev omakapital, ei tohiks idee realiseerumine jääda enam finantseerimise taha. Oleme kõik targemad kui eile. Ärme siis korda buumiaja vigu ning hoiame kinni ikka Eesti konservatiivsusest, mis on toonud meile suhtelist edu võrreldes kriisi riikidega. Me ei pea täna tegelema jätkuvalt tulekahju kustutamisega. Konservatiivsus ja kaine arvestus kehtib laenamisel ennekõike. Samas kui me uude arengusse ei investeeri  ja ei võta enam üldse riske valusa kogemuse põhjal, siis pole tulevikus korjata ka vilju. 

Hetkel kuum