Taavi Rõivas keeldub mõtlemast

Sotsiaalministrina polnud reformierakondlasel Taavi Rõivasel võimalik kõrvale jääda Andrei Hvostovi kirjutistest alanud omastehoolduse üle käivast debatist.

Esimene vasikas läks aia taha: müüge vanainimese vara maha ja pistke ta selle eest hooldekodusse. Minister unustas kogemata ära, et kõigil vanainimestel polegi vara, mida omaksed saaksid maha müüa. Või on seda nii natukene, et ei jätku.

Järgnes lubadus viia omastehooldus 33 miljoni euroga kvalitatiivselt uuele tasemele. See 33 miljonit eurot on Euroopa Liidu toetus, mille suunamist omastehooldusse valitsus toetas. Iseenesest võikski see ju olla see lubadus, mida sotsiaalministrilt oodatakse. Eeldusel, et küsimus on ainult rahas. Kõnealusel juhul on see suuresti ja peamiselt rahas, aga mitte ainult.

Ent isegi kui muud aspektid kõrvale jätta, on lubadusel kaks häda. Esiteks, ei ole selgitatud, kuidas on plaanis seda raha kasutada. Seda oleks vaja kiiresti teha. 33 miljonit eurot on nii suur summa, et selle kasutamine vajab palju täpsemat selgitust kui süsteemi „uuele tasemele viimine“ või „Meil on selles vallas suured plaanid“.

Teiseks: aga mis saab edasi? Eurorahal on halb komme otsa saada. Ilmselt ei ole Rõivas enam sotsiaalminister, kui see aeg kätte jõuab, aga see ei tohiks vabastada mõtlemise kohustusest. Kuidas tagada see, et euroraha eest loodav süsteem püsiks elujõuline,  isegi kui see on üles ehitatud?

Praegu kõlab Rõivase jutt nii, et pärast mind tulgu või veeuputus. Minister Rõivas on jätnud kasutamata suurt vastukaja saanud diskussioonis sisuliselt osaleda.

Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler