- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,96%6 025,17
- DOW 300,89%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,29%8 783,49
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,21
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5000,96%6 025,17
- DOW 300,89%42 581,78
- Nasdaq 0,94%19 630,97
- FTSE 1000,29%8 783,49
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: töötuskindlustuse maks tuleb viia langustrendi
Töötukassa nõukogu tegi tööandjate ja ametiühingute esindajate häälte toel valitsusele ettepaneku langetada töötuskindlustusmakse määra tuleval aastal 2,1 protsendini. Seejuures jääks siis töötajate kanda 1,4 ja tööandjate kanda 0,7 protsenti. Valitsuse liikmed nõukogus olid otsuse vastu, mis ei ole sugugi hea märk.
Äripäeva hinnangul peaks valitsus tööturu koostööpartnerite otsusega kindlasti arvestama ning töötuskindlustusmakse määra langetama. Seda võiks teha isegi rohkem, kui praegu ette pannakse.
Peamine põhjus on see, et töötukassa rahapada ajab piltlikult öeldes üle ääre. Reservid on mõistagi head, aga ülemäärane rahakorilus tähendab kasutamata võimalusi mujal. Maksekärbe annab võimaluse aastas hinnanguliselt 50-60 miljoni eurot kusagil mujal kasutada – kas siis töötajatel või ettevõtetel. See ei olegi nii väike summa.
Tõsi küll, selle võrra väheneksid riigi võimalused reserviraha kasutada. See ei ole küll otseselt riigieelarve osa, aga ühes suures riigikassas ja valitsuse käsutuses ikkagi. See tundubki olevat peamine põhjus, miks valitsuse esindajad ettepaneku vastu hääletasid.
Töötukassa nõukogu esimees ja sotsiaalminister Taavi Rõivas selgitas vastuseisu vajadusega arvestada riskistsenaariumiga. “Kuigi Eestil on läinud väga hästi ning majanduskasvuga on kaasnenud kiire tööpuuduse langus, ei tohi me lasta end edul pimestada ning korrata buumiaegseid vigu,” on ta öelnud.
Ministri jutt tundub aga pigem kattevarjuna, sest kokkulepitud kahe kriisiaasta varust on töötukassa reservis juba praegu märksa rohkem raha. Vähemalt 100 miljoni euro jagu, aga ilmselt enamgi. Ning viidatud buumiajal oli maksemäär mäletatavasti 0,9 protsenti, kuhu on 2,1 protsendi pealt veel hulk maad langetada.
Valmistumine kriisiks on mõistlik ja kriisid pole vennad. Kuid praegu ei ole kriisiolukord, ei tööturul ega majanduses tervikuna. Tööpuudus on väike ning majanduskasvuks plaanitakse järgmisel aastal üle kolme protsendi. Ühtlasi on töötukassa nõukogu näidanud, et suudab kiiresti teha ka negatiivseid ehk maksumäära tõstvaid otsuseid, kui vaja. Ning kindlasti kiiremini reageerida, kui eelmisel korral.
Tööandjate teatel on 2,1-protsendilise töötuskindlustusmakse puhul järgitud konservatiivset joont. See küll ei suurendaks töötukassa reserve, aga samuti ei vähendaks neid. Tegelikult võiks toimetuse arvates üldise maksukoormuse vähendamiseks seda määra veelgi enam alandada, näiteks 1,5 protsendile. Reservide vaatevinklist halvima variandina tuleks seda n-ö kriitilise alampiirini jõudes lihtsalt mõne aasta pärast taas ülespoole korrigeerida. Aga on täiesti võimalik, et vahepeal kasvanud palgad hoiavad reservid niigi heas toonuses.
Tööandjad on aastaid juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et just tööjõuga seotud maksud, töötuskindlustusmakse nende seas, on need, kust Eesti maksusüsteemi king kõige enam pigistab. Töötuskindlustusmakse määra alandamisega saab valitsus näidata, et ta kuulab tööandjaid ja arvestab nende arvamusega.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele