Rikaste TOP ilmus viljakale pinnasele

Toimetuse arvates tuleb meie majanduse kasvatamisel seada selgelt elunormiks eksport. Iga ettevõtja võiks püüda kas või osa oma toodetest või teenustest eksportida. Mida rohkematel see korda läheb, seda jõukamaks ja rikkamaks muutub kogu Eesti.

„Aasta-aastalt on rikaste edetabelis üha enam ettevõtjaid, kes ei piirdu üliväikese Eesti turuga, vaid tegutsevad naaberturgudel või veelgi suuremalt,“ tõdevad Äripäeva rikaste edetabeli koostajad Aivar Hundimägi ja Raivo Sormunen. Väljapoole liikumise üheks põhjuseks seegi, et kodune turg on sisuliselt ära jagatud. Mitte et uusi tulijaid turule ei mahuks, aga võimalus arenguks kipub ahtaks jääma. Nagu näha, ei piisa tõelise jõukuse kogumiseks tihtipeale ka lihtsalt eksportimisest vaid tuleb ise väljapoole laieneda.

Reedene Äripäev kirjutas, et Balti börsiettevõtetel on kontodel piisavalt palju vaba raha. Omanikud survestavad juhte ettevõtteid kasvatama. Seda ka kodus, kuid eeskätt siiski välisturgudel. Näiteks võib tuua Tallinna Hiltoni hotelli ehitama hakkava Olympic EG laienemise Itaalias ja kasiinoketi ülevõtmise Lätis. Kindlasti on välisturgude vallutamiseks raha ka mittebörsifirmadel. Uut teenimisvõimalust otsivast kapitalist annab ühtlasi tunnistust viimasel ajal märgatavalt kasvanud dividendide väljamaksmine.

Muidugi kummitab laienemise juures osaliselt oht üle mõelda, sattuda uute turgude vallutamise lummusse ja seeläbi kõrvetada saada. Selliseid näiteid kohtab kas või mõne aja taguse majandusbuumi ajast, kuid vahepealne langus on muutnud plaane ja plaanipidajaid kindlasti märksa realistlikumaks ja ettevaatlikumaks. Ent suurema edu saavutamiseks tuleb paratamatult geograafilises mõttes suurelt mõelda.

Kui aga võtta üks kõige kiiremini arenevaid valdkondi – infotehnoloogiasektor, siis seal firmad tihtipeale juba alustavad väljaspool Eestit või jõuavad sinna õige pea. Idee väljatöötamine ja katsetamine võib toimuda küll Eestis, aga lõviosa nende potentsiaalseid on siiski mujal.

Indu ja tahtmist eksportida ja laieneda võiks lisada ka üldine majanduskeskkonna paranemine Euroopas. Riigiti on olukord küll erinev, kuid tervikuna tegi näiteks Euroopa Komisjoni poolt arvestatav majandususaldusindeks septembris nii eurotsoonis kui Euroopa Liidus kiire hüppe paremuse suunas. Kui eurotsooni majandususaldusindeks tõusis kuuga 95,3 punktilt 96,9 punktini, siis Euroopa Liidu kõike riike jälgiv indeks hüppas septembris koguni 98,2 punktilt 100,6 punktini, ületades sellega esimest korda viimase kahekümne kuue kuu jooksul pikaajalise keskmise taseme (100 punkti).

Nõnda võib tõdeda, et seekordne, arvult juba kolmeteistkümnes Äripäeva koostatud rikaste edetabel ilmus viljakale pinnasele. Soodsa arengu ja edasipüüdmise tunnismärke võib kohata mitmel pool.

Autor: 1185-aripaev