• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 829,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,43
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,11%39 829,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,43
  • 24.10.13, 07:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peeter Koppel: trükivärvine raha otsib aktsiaid

Alates 2009. aasta naistepäevast on aktsiaturud globaalselt olnud paari vahepealse apsuga selges tõusutrendis. Paraku on see jäänud paljudele muidu väga tublidele ja tarkadele inimestele arusaamatuks, sest tausta vaadeldes on vähemalt arenenud maailmas samal ajal olnud probleeme kuhjaga, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Probleeme on alates euroala võlakriisist, mis muide on n-ö lahendusele lähemale liikunud ainult ajaliselt, kuni selliste uudisteni, et aeg-ajalt valmistub veidi teistsuguses võlakriisis vaevlev USA valitsus poliitilise patiseisu tõttu uksi kinni panema (või mõneks ajaks panebki). Samal ajal on aga investeerimiskeskkond liikunud tootlust otsides järk-järgult kõrgema riski suunas, mängides vingerpussi kõigile, kes on otsustanud isegi negatiivsete reaalintresside kontekstis ettevaatlikud olla ja portfellides tavalisest suuremat raha osakaalu hoida.
Teatud (riskantsete) varade hinnatõus on toimunud hoopis päris kenas kooskõlas sellega, kui lahked on olnud arenenud maailma keskpangad. Ei ole palju öelda, et see lahkus on kaasa toonud midagi, mida nimetatakse varahindade inflatsiooniks. Viimane protsess on viinud näiteks USA aktsiaturud tasemele, millelt päris agressiivselt enam osta ei tahaks.
Nüüd on küsimus, kuhu raha edaspidi liikuda võiks? Vastus võib olla kummaline – näiteks Euroopasse. Kuigi kriis Euroopas teatavasti kestab, sai majanduslangus euroalas käesoleva aasta teises kvartalis läbi. Reaalsusega tasapisi leppimine on mõnevõrra parandanud euroala riikide konkurentsivõimet ning nende jooksevkonto olukord on paranenud. Samuti on mitmed ettevaatavad indikaatorid euroalal kasvanud oodatust rohkem, viidates eriti läbi ostujuhtide indeksite, et vähemalt vahetu tuleviku suhtes ei olda enam päris üdini pessimistlikud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel arutleb, miks aktsiad ja muud riskantsed varad on liikunud eelkõige kooskõlas sellega, kuidas arenenud maailma keskpangad on käed rahatrükivärviga koos üritanud süsteemi püsti hoida. Loe tema arvamuslugu pikemalt tänase Äripäeva paberväljaandes.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele