Soostereotüübid kahandavad konkurentsivõimet

Tööjõuturule tulevate noorte hulk väheneb ning mure tööjõupuuduse pärast on juba tuttav peaaegu igale ettevõttele tuttav. Seetõttu peavad personalijuhid varem või hiljem hakkama sooliste eelarvamuste murdmiseks tööd tegema, et laiendada värvatavate ringi, tuues „meeste“ erialadele naisi ja vastupidi. See on abinõu, mida praegu tööjõupuuduse ohjamisel alahinnatakse.

Veel mõni aasta tagasi oli meesteenindaja kohtamine poekassas haruharv juhus, tänaseks tunduvalt sagedasem. Ka politseiniku amet liigitus paarikümne aasta eest kindlalt meeste ametiks, kuid nüüd on õppijaks kandideerijate osakaal pea võrdne. Samas suunas liigub ka IT-eriala.

Enamik ettevõtjaid peab töötaja puhul kõige tähtsamaks kompetentsust, hoiakuid, väärtushinnanguid, pädevust ja tahet tööd teha. Samas sekundeerivad neile väärtustele organisatsioonis ja ühiskonnas levinud eelarvamused, millisest soost inimene on vastaval erialal kompetentsem või sobitub paremini kindlasse töökeskkonda. Näiteks ehitussektoris on üsna levinud tava, et ehituse projektijuhid on meesterahvad, ehkki olen kohanud üksikuid noori tublisid naisi, kellel on ehitusinseneri haridus. Olen personalijuhina sageli näinud, et ametikohale kandideerimise vestlusele ei kutsuta inimest, kes ei ole n-ö õigest soost. Stereotüübid takistavad parimate kandidaatide leidmist.