• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soostereotüübid kahandavad konkurentsivõimet

    Nn meeste ja naiste erialade olemasolu mõjutab otseselt värbamist ja seeläbi ka ettevõtte konkurentsivõimet, kirjutab G4S Eesti personalidirektor Irene Metsis.

    Tööjõuturule tulevate noorte hulk väheneb ning mure tööjõupuuduse pärast on juba tuttav peaaegu igale ettevõttele tuttav. Seetõttu peavad personalijuhid varem või hiljem hakkama sooliste eelarvamuste murdmiseks tööd tegema, et laiendada värvatavate ringi, tuues „meeste“ erialadele naisi ja vastupidi. See on abinõu, mida praegu tööjõupuuduse ohjamisel alahinnatakse.
    Veel mõni aasta tagasi oli meesteenindaja kohtamine poekassas haruharv juhus, tänaseks tunduvalt sagedasem. Ka politseiniku amet liigitus paarikümne aasta eest kindlalt meeste ametiks, kuid nüüd on õppijaks kandideerijate osakaal pea võrdne. Samas suunas liigub ka IT-eriala.
    Enamik ettevõtjaid peab töötaja puhul kõige tähtsamaks kompetentsust, hoiakuid, väärtushinnanguid, pädevust ja tahet tööd teha. Samas sekundeerivad neile väärtustele organisatsioonis ja ühiskonnas levinud eelarvamused, millisest soost inimene on vastaval erialal kompetentsem või sobitub paremini kindlasse töökeskkonda. Näiteks ehitussektoris on üsna levinud tava, et ehituse projektijuhid on meesterahvad, ehkki olen kohanud üksikuid noori tublisid naisi, kellel on ehitusinseneri haridus. Olen personalijuhina sageli näinud, et ametikohale kandideerimise vestlusele ei kutsuta inimest, kes ei ole n-ö õigest soost. Stereotüübid takistavad parimate kandidaatide leidmist.
     Toimiv lahendus oleks julgustada lapsi juba maast madalast vaatama elukutseid stereotüübivabalt. Võimalus hoiakuid muuta on ka erialast väljaõpet pakkuvatel asutustel, kes võiksid reklaamsõnumitega kõnetama eri sihtrühmi, nii naisi kui ka mehi. Oma roll on siin ka tööandjail, kes peavad senisest enam tegelema teadlikult ja sihipäraselt sallivuse kasvatamisega organisatsioonis, et luua võimalikult soodne kandepind uutele tulijatele.
    Arvestades tööjõuturul osalejate iga-aastast vähenemist, on võitjad need tööandjad, kes mõistavad esimesena, et soostereotüüpsetel erialadel on kasutamata kasvupotentsiaaliks vähemesindatud soo esindajad.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.