• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,1
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,1
  • 30.10.13, 07:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Omatarbe elekter vajab taastuvenergia tasu

Eelmisel nädalal otsustas riigikogu majanduskomisjon toetada väiksematele koostootmisjaamadele omatarbe elektri eest taastuvenergia tasu maksmist. Toetuse maksmine on õige nii sisuliselt kui õiguslikult, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.
Kitsamalt vaadates on probleemi olemus järgmine: elektrijaamad tarbivad mootorite, pumpade, filtrite jms käitamiseks elektrienergiat ehk omatarbe energiat. Selle maht on ca 10% koostootmisjaama elektrienergia toodangust. Laiemalt on kõne all taastuvenergia edendamine tervikuna.
Eestis makstakse taastuvenergia toetusi selleks, et saavutada aastaks 2020 riigile siduv taastuvenergia eesmärk. Kuna eesmärgi täitmise hindamisel lähevad elektrijaamade omatarbe elektrikogused arvesse, on põhjendatud ka toetuse maksmine nende eest. Kui riik ei soovi toetust maksta, siis ei tohiks arvestada ka omatarbe elektrit taastuvenergia eesmärgi täitmise hulka.
Asjaolu, et elektrijaam tarbib ise taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, ei vähenda antud energia tootmismaksumust ega seeläbi toetusvajadust. Omatarbe toetuse puudumine tekitab tehisliku olukorra, kus jaam on sunnitud kogu toodetud energia ära müüma ning siis omatarbeks kuluva osa võrgust tagasi ostma. Miks peaks aga taastuvenergial töötav elektrijaam ostma võrgust musta põlvekivielektrit?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Veebruarist 2010 kuni juulini 2012 kehtinud elektrituruseaduse redaktsioon lubas tootjaliini kaudu antud omatarbe elektri eest taastuvenergia toetust. Ettevõtjatel, kes investeerisid toona sellise tootjaliini rajamisse, tekkis õigustatud ootus toetust saada.
Taastuvenergia edendamine on ühtlasi regionaalpoliitiline otsus, mis toetab töökohtade loomist maapiirkondades ning aitab vähendada inimeste kulutusi küttele, sest koostootmisjaamad kasutavad soojuse hinda alandavaid kohalikke kütuseid.
Ülaltoodu ärgitab küsima, kelle huvides on piirata uute elektrijaamade turule tulekut, takistada hajutatud elektritootmise arengut ning luua eeliseid monopolistidele? Kõik näib osutavat ühes suunas.
Eelmine nädal tõi ühtlasi selguse, et omatarbe toetuse ümber käiva meediakära varjus soovib majandusministeerium taasseadustada toetuse maksmise Narva elektrijaamades põletatavale puidujäätmele. See ebaefektiivne muudatus tõstab toorme ja toasooja hinda üle Eesti ning kasvatab ühtlasi elektriarveid 3–5 protsenti ehk keskmisele perele 12–20 euro võrra aastas. Omatarbe toetamise arutelu käib võrdluseks hinnanguliselt 0,01 protsendi üle elektriarvest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele