Omatarbe elekter vajab taastuvenergia tasu

Kitsamalt vaadates on probleemi olemus järgmine: elektrijaamad tarbivad mootorite, pumpade, filtrite jms käitamiseks elektrienergiat ehk omatarbe energiat. Selle maht on ca 10% koostootmisjaama elektrienergia toodangust. Laiemalt on kõne all taastuvenergia edendamine tervikuna.

Eestis makstakse taastuvenergia toetusi selleks, et saavutada aastaks 2020 riigile siduv taastuvenergia eesmärk. Kuna eesmärgi täitmise hindamisel lähevad elektrijaamade omatarbe elektrikogused arvesse, on põhjendatud ka toetuse maksmine nende eest. Kui riik ei soovi toetust maksta, siis ei tohiks arvestada ka omatarbe elektrit taastuvenergia eesmärgi täitmise hulka.

Asjaolu, et elektrijaam tarbib ise taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, ei vähenda antud energia tootmismaksumust ega seeläbi toetusvajadust. Omatarbe toetuse puudumine tekitab tehisliku olukorra, kus jaam on sunnitud kogu toodetud energia ära müüma ning siis omatarbeks kuluva osa võrgust tagasi ostma. Miks peaks aga taastuvenergial töötav elektrijaam ostma võrgust musta põlvekivielektrit?

Veebruarist 2010 kuni juulini 2012 kehtinud elektrituruseaduse redaktsioon lubas tootjaliini kaudu antud omatarbe elektri eest taastuvenergia toetust. Ettevõtjatel, kes investeerisid toona sellise tootjaliini rajamisse, tekkis õigustatud ootus toetust saada.

Taastuvenergia edendamine on ühtlasi regionaalpoliitiline otsus, mis toetab töökohtade loomist maapiirkondades ning aitab vähendada inimeste kulutusi küttele, sest koostootmisjaamad kasutavad soojuse hinda alandavaid kohalikke kütuseid.

Ülaltoodu ärgitab küsima, kelle huvides on piirata uute elektrijaamade turule tulekut, takistada hajutatud elektritootmise arengut ning luua eeliseid monopolistidele? Kõik näib osutavat ühes suunas.

Eelmine nädal tõi ühtlasi selguse, et omatarbe toetuse ümber käiva meediakära varjus soovib majandusministeerium taasseadustada toetuse maksmise Narva elektrijaamades põletatavale puidujäätmele. See ebaefektiivne muudatus tõstab toorme ja toasooja hinda üle Eesti ning kasvatab ühtlasi elektriarveid 3–5 protsenti ehk keskmisele perele 12–20 euro võrra aastas. Omatarbe toetamise arutelu käib võrdluseks hinnanguliselt 0,01 protsendi üle elektriarvest.