Kas Tallinn peaks soetama oma kinnisvaraportfelli igasse linnajakku või piisab planeeringute kiirendamisest? Linnavõimu nimel võitlevad poliitikud on kindlad, et midagi tuleb pealinnas kallineva elamukinnisvaraga ette võtta.

- 15 aastaga on kinnisvara hind Tallinnas sissetulekute eest ära kapanud – 14% tallinlasi ei saa endale tegelikult Tallinnas elamist lubada, selgus linna tellitud uuringust.
- Foto: Andras Kralla
15 aastaga kolmekordistunud üüri- ja ostuhinnad korteriturul on viinud olukorrani, kus pealinnas elamine on liiga kallis ning noored pered kolivad minema, sest lisaks kallile hinnale on uusarendustes ka korterid üha väiksemad. Sellisele tulemusele jõudis linna tellitud uuring, mis kaardistas eluasemepoliitika hetkeseisu ja pakkus välja võimalused, kuidas olukorda parandada.
Äripäevaga kõnelenud pealinna poliitikud ütlevad, et probleemist saab valimistel üks kesksemaid teemasid.
Variante, kuidas linn sekkuda saab, loetlevad poliitikud palju erinevaid. Näiteks – mis siis, kui hakkaks linna maale rohkem kortereid ehitama? Või ehk õnnestuks kehtestada kohustus, et arendajad peavad panema oma uusarendustes väikese osa korteritest müüki teistest odavamalt?
14% tallinlasi ei saa endale Tallinnas elamist lubada
Linn jaguneb sissetulekute järgi üha sügavama segregatsiooniga aladeks ning inimeste hulk, kelle sissetulekutest kodukulud neelavad ebaproportsionaalselt palju, kasvab hirmuäratava kiirusega, näidatakse uuringutulemuses. 14% tallinlaste jaoks (32 000 leibkonda) ei ole pealinnas elamine taskukohane — nende eluasemekulud ületavad 40% kuusissetulekust. Kõige haavatavamad on madala sissetulekuga pered, kellest ligi iga kolmas on eluasemekuludega koormatud (u 22 700 leibkonda).
Kitsamad ristmikud, linna maale ehitamine ja teised ideed
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.