Meelis Kitsing • 31. oktoober 2013 kell 4:47

Kitsing: töötegijate arv ei muutu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosi järgi liigub aastatel 2011–2020 tööturul praegustest hõivatutest välja üle saja tuhande töötaja. 

Nende 100 000 tööturult lahkuva töötaja all peetakse silmas loomulikku demograafilist protsessi, kus inimesed vananevad, lähevad pensionile ja ei suuda enam haiguste või vigastuste tõttu tööl käia. Seega ei ütle see prognoos, et meil oleks 2020. aastal 100 000 töötajat vähem või et 100 000 inimest lahkub Eestist. Kuigi inimeste siirdumine välismaale kindlasti mõjutab tööjõuturul toimuvat.

Tööturult väljumine on n-ö mündi üks pool. Sellest rääkides tuleb aga ka silmas pidada mündi teist poolt, et mõista tööturu dünaamikat. Paralleelselt väljujatega tuleb tööturule pidevalt uusi töötajaid juurde. Noori tuleb vanade töötajate asemele vähem. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi järgi väheneb potentsiaalsete töötajate arv 30 000 võrra. Ent seda saab kompenseerida pensioniea tõusu ning tööturul osalemist toetavate meetmete kasutuselevõtuga, samuti eeldame jätkuvat töötuse vähenemist. Niisiis, ministeeriumi hinnangul töötajate arv prognoosiperioodil oluliselt ei muutu.

Kuna Eestis on võrreldes arenenud riikidega töötajate seas proportsionaalselt rohkem lihttöölisi ning 100 000 tööturult väljuja hulgas on palju lihttöölisi, siis eeldame, et lihttööliste osakaal väheneb. Nende lihttööliste asemele tuleb kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. Kiirem hõive kasv toimub spetsialistide ja oskustööliste seas ning puudutab ennekõike  kõrgema lisandväärtusega tegevusalasid (elektroonika, infotehnoloogia ja side).

Madalama lisandväärtusega sektoreid iseloomustab hõive vähenemine, mida saab kompenseerida tegevuste ümberkorraldamise ja/või inimtöö ­automatiseerimisega. Kuna konkurents lihttööliste värbamisel suureneb ning see seab madalama lisandväärtusega alad, näiteks jaekaubanduse, surve alla, siis tuleb siin leida lahendusi automatiseerimise ja tööjõuturult väljatõrjutud inimeste kaasamise näol.

Tööjõud kallineb pidevalt ning tehnoloogia odavneb pidevalt. See, mis hetkest on võimalik üle minna tööjõumahukatest tegevustest tehnoloogiamahukatele tegevustele, sõltub konkreetsest valdkonnast ja kasutatavast ärimudelist. Jaemüügis ei ole täielik ­automatiseerimine realistlik ning seega tuleb kaasata tööturule rohkem õpilasi, pensionäre ja miks mitte ka puudega inimesi, ning pakkuda rohkem võimalusi töötada osalise ajaga. 

 

 

Hetkel kuum