Toode või teenus tuleb hankida parima hinnaga

Riigihangete seaduse järgi peab hankija riigihanke korraldamisel kasutama raha säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Kui ostetakse odav teenus või toode, mis ei rahulda täielikult hankijat ja tekitab hiljem lisakulutusi, siis ei ole ka raha kasutatud säästlikult ja otstarbekalt. Sobiv toode tuleb hankida parima hinnaga.

Madala hinna probleem on otseselt seotud pakkumuste läbipaistmatusega. Hankija kirjeldab hangitavat asja oma parema oskuse järgi ja selleks annab riigihangete seadus laialdased võimalused. Aga hankija pädevus jääb igal juhul alla pakkuja omale, kes tegeleb selle asjaga iga päev ja aastaid. Koostades hankedokumendid ja esitades toote tehnilise kirjelduse, võib mõni detail sinna kogenematusest märkimata jääda. Pahatihti kasutab pakkuja seda ära ja pakub kõige sobivama toote asemel odavama, aga vähemsobiva. Seda ei tehtagi tingimata pahatahtlikult, küll aga lähtudes eeldusest, et konkurent teeb sedasama.

Rootsis näiteks on pakkumused avalikud. Märgates, et keegi on pakkunud toote, mis ei vasta mingite asjaolude tõttu täielikult hankija soovidele, kirjutab pakkuja X hankijale järgmise sisuga kirja: “Käesolevaga informeerin Teid asjaolust, et pakkuja Y pakkumus ei sobi Teile järgmistel põhjustel...“ Isegi kui pakkuja Y pakkumus  vastab hankedokumendi kriteeriumitele, ei ole hankija kohustatud sõlmima hanke­lepingut vähesobiva või sobimatu toote ostmiseks.