Tankistid ettevõtlusest minema

03. märts 2014, 12:21

Kõik ettevõtjad, kes soovivad äriühingu likvideerida, peaksid olema kohustatud seda tegema vannutatud pankrotihalduri abil, kirjutab Masskampaaniad neti tegevjuht Siim Kaevats.

Nii teeksime lõpu libalikvideerijatele ja tankistidele,  kelle eesmärgiks on võlausaldaja tühjade kätega jätta. See muudaks Eesti ettevõtluskliimat avatumaks, lisaks julgust suuremalt mõelda ja julgemalt tegutseda. Ka ettevõtja maine paraneks.
Eestis tegutseb tänase seisuga ligi 70 000 ettevõtet, kellest umbes 12% on negatiivse krediidireitinguga. See tähendab, et umbes 8400 ettevõtet aastas jätab arved maksmata, lõpetades mõne aja möödudes raugemise, likvideerimise või pankrotiga.

Kõik ettevõtjad, kes soovivad äriühingu likvideerida, peaksid olema kohustatud seda tegema vannutatud pankrotihalduri abil. Nii teeksime lõpu libalikvideerijatele ja tankistidele, kelle eesmärgiks on võlausaldaja tühjade kätega jätta. See muudaks Eesti ettevõtluskliimat avatumaks, lisaks julgust suuremalt mõelda ja julgemalt tegutseda. Ka ettevõtja maine paraneks.

Kuidas tehakse. Eestis sätestab ettevõtjate vahelise äritegevuse, õigused ja kohustused äriseadustik. Äriseadustik ei kaitse aga võlausaldajat tühjade kätega jäämise eesti juhul, kui võlgnik või krediidisaaja arvet ära ei maksa. Kompromissileppe või maksegraafiku koostamise asemel on tavaks saanud, et võlgnik asutab uue juriidilise keha, seejärel viiakse varad võlgades ettevõttest uude kohustusteta ettevõttesse ja antakse võlgades ettevõte koos kommirahaga üle turul tegutsevatele libalikvidaatoritele ehk tankistidele, kelle käest pole lootust sentigi kätte saada.

Sageli ei likvideerita äriühingut tegelikult ega kustutata äriregistrist. Hagedes äriühingut, millest on vara välja kanditud ja kus juhatuse liikmeks on tankist, on võlausaldaja sageli raske valiku ees. Teades, et kui võlgnik on varad ära kantinud ja juhatusse tankisti pannud, siis ei pruugi varade tagasisaamine olla kerge. Tankisti ei pruugi tagasimaksmise läbirääkimised üldse huvitada. Endise ehk tegeliku võlgniku saab küll eraisikuliselt vastutusele võtta, kuid temagi võib oma vara eraisikuna mujale kantida ning ka nende tehingute tagasipööramine on raske. Sageli jäävadki võlausaldajad tühjade kätega. Mõne aasta möödudes kustutatakse need võlgades ettevõtted äriregistrist.

Äriseadustik ütleb, et osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerija ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

Kuidas võiks teha. Minu ettepaneku kohaselt saaks osaühingu likvideerijaks olla ainult vannutatud pankrotihaldur ehk isik, kes on sooritanud eksperdi kutseeksami, kellele on antud ministri otsusega pankrotihalduri kutse vande ja likvideerija erisusega. Kui võlgnik tahab äriühingu likvideerida, siis on võlausaldajale tagatud kindlus, et seda teeb isik, kes täidab seadusi.

Vannutatud pankrotihalduritel peaks olema täielik õigus ja voli võta vastutusele tegelik võlgnik ja pöörata otsekohe võlgnevus nende kui eraisiku vastu.
Äriseadustikku tuleks lisada säte, et kui ilmneb, et võlgnik tahtlikult kandib varasid või jääb võlgu – siis ei anna koduriigi pangad võlgnikule ettevõtluse tarbeks järgmise kümne aasta jooksul laenu.

Vannutatud pankrotihalduri tööjõukulu jääks riigi katta. See päästaks võlausaldajad täiendavatest kulutustest. Kui selgub, et võlgnik tegutses pahatahtlikult, lisanduvad vannutatud pankrotihalduri menetluskulud võlgnikule.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    03. March 2014, 12:21
    Otsi:

    Ava täpsem otsing