Sellest koolitusest alates täidan oma kalendri pool aastat ette niiviisi, et esmalt leiavad selles koha perega või sõpradega koosolemise puhkused, iganädalased trennid ning olulisemad huvialadega seotud ettevõtmised, minu puhul näiteks keelekursused ja laululaagrid. Nii saavad lähedaste inimestega olemine ning oma tervisele ja enesetäiendamisele aja pühendamine samasuguse kaalu ja nähtavuse nagu tööalased koosolekud ja tähtajad. Ning viimased ei söö esimesi täiesti välja, kui töömere lained jälle kõrges kaares kaela laksatavad.
Kust leida aega? Üldjoontes nõustume me kõik, et tuleks piisavalt puhata, enam liikuda, et hea oleks rohkem lugeda või muul moel ennast täiendada. Aga kust selleks aega leida? Brüsselisse kolides sain lahti igapäevasest autoga tööle pendeldamisest. Lähen nii tööle kui ka enam-vähem igale poole mujale linna piires jala. Sellega on iga päev väike kehaline koormus nagu maast leitud ning jääb ära ummikutes närveldamine.
Lisaks kuulan kõndimise ajal audioraamatuid, nii võidan juurde ka lugemise aega. Olen üldse suur audioraamatute austaja. Kuulan neid näiteks ka söögivalmistamise kõrval või reisides. Telerivaatamisele ja lehelugemisele ma see-eest aega ei kuluta. Eelistan selle asemel uudiste ja nädala olulisemate sündmuste kokkuvõtteid.
Nii laua- ja tahvelarvuti kui ka telefoni viiksud on maha keeratud, et iga järjekordse e-kirja või uudisnupu saabumine ei segaks. Ajakasutusele mõjub positiivselt ka asjaolu, et suuremat süvenemist nõudvate tööde jaoks reserveerin spetsiifilise aja, enamasti õhtupoolikuti, mil saan segamatult süveneda. Ka on komisjonis lõuna ajal tavaks paaritunnine vaikne periood, mil koosolekuid ei korraldata ning üldjuhul üksteisele ei helistata. Selle jooksul saab kiiremad meilid vastatud ja kaustad üle vaadatud.
Kõige värskema uuendusena lasin oma tööruumi sisse seada kõrge laua, mille ümber peame nõupidamisi püsti – saab kiiresti asjad aetud ning mõjub vereringele hästi.
Kindlasti tuleb kriitilise pilguga üle vaadata toitumine, muu hulgas väsimuse vältimiseks. Meie näiteks oleme kodus erinevate toiduvalikutega katsetades jõudnud nüüd selleni, et põhikogused tulevad köögiviljadest, rohelistest salatitest, kaunviljadest ning niinimetatud väiksematest teraviljadest, nagu tatar, hirss ja kinoa. Sinna juurde annavad maitset lahja liha või kala (just nimelt maitset, mitte ei ole põhiroog), seened, muna, lahja kerge juust, seemned. Magusaisu rahuldavad puuviljad nii värskes kui kuivatatud vormis, pähklid ning vähese suhkrusisaldusega tume šokolaad.
Pingelise elustiili korral peaks piirama miinimumi ka ergutite, nagu kohv, kasutamise või ärevate meediakajastuste ja filmide vaatamise. Keha toodab ise külluses stressihormoone, milleks end veel täiendava müra, õnnetuste ja kemikaalidega vaevata. Ka sporditegemisel tasuks kaaluda, millised alad annavad parima tulemuse pikaajalise tervise ja liikuvuse perspektiivis. Kui väsinud kehale spordisaalis liialt piitsa anda, võib tulemus olla soovitule vastupidine.
Elurõõm ja tegutsemistahe. Elurõõm ja tegutsemistahe toetuvad harmoonilistele lähisuhetele, tervisele ning töö või tegevuse mõtestatusele. Pikad tööpäevad ei tekita halba stressi, kui töö ise on meelepärane, eesmärgid innustavad ja kolleegidega läbisaamine klapib. Millegi kordasaatmise või paremaks tegemise võimalus toidab tegutsemistahet. Kui teatud töökoht end millegi tõttu ammendab, siis on parem julgelt edasi liikuda uutele väljakutsetele.