Ettevõtja, Sinu riik ei usalda sind

Märgiline seadus. Äripäeva hinnangul jääb 1000euroste arvete seadus Eesti seadusloome ajalukku ettevõtja ja riigi ebakonstruktiivse vastasseisu teetähisena, olles sel viisil märgilise, negatiivse tähendusega.Negatiivne on kahtlemata ka seaduse sõnutsi väljaütlemata mõju. Pisiarvete deklareerimise nõudmisega on ettevõtjale öeldud: sinu riik ei usalda sind. Ta kontrollib iga sinu sammu, sest eeldab, et sa võid olla petis. Ta ei hooli sellest, et loob sulle avalikkuses petturi kuvandit.

Tagasipööramise võimalust on nüüd juba vähevõitu: president Toomas Hendrik Ilves on seaduse välja kuulutanud, ehkki hulk ettevõtjaid lootis, et ta selgi korral seaduse tagasi lükkab. Väljakuulutamise juurde käis Ilvese väljendatud mure „kohati põhjuseta kahtlustava ja üleoleva suhtumise“ pärast ettevõtjasse, ent kosmeetiliselt kohendatud ja juriidiliselt usutavamaks vormitud seadust välja kuulutamata jätmise võimupiiridesse mahtuvat argumenti tal ilmselt polnud.

Seaduseandja ei kuulanud kriitikat. On kahetsetav, et seadusandja jättis suure osa ettevõtlusorganisatsioonide tehtud ettepanekuid ja konstruktiivset kriitikat lihtsalt arvesse võtmata. Mõistlikku põhjendust, miks panna deklareerimiskohustuse piir just 1000 euro peale, pole seaduseandjalt tulnud. Ei ole usutav, et suuri maksupettuseid pannakse toime 1000euroste fabritseerimisega – pigem olnuks mõistlik opereerida rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud 15 000 euro piirmääraga. Sellele on tähelepanu juhtinud kaubandus- ja tööstuskoda. Samuti sellele, et enamik pettusi pannakse toime piiriüleste tehingute raames, mille kohta aga käibedeklaratsiooni lisaga andmeid koguda ei saa.