• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusel ei või "ikka juhtuda"

    Tööõnnetuste ärahoidmiseks tuleb muuta eeskätt suhtumist, et ”ehitusel ikka juhtub”, on veendunud Skanska ASi juhatuse esimees ja ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Andres Aavik.

    Aasta viie esimese kuuga on ehitusplatsidel toimunud tööõnnetustes hukkunud viis eesti ehitajat. Tööõnnetuste ärahoidmiseks tuleb muuta suhtumist, et ”ehitusel ikka juhtub”, sest seni jääbki juhtuma.
    Tööohutus on aga igav teema. Sellest ei räägi ärimehed ega poliitikud. Esimesed seetõttu, et paljud kohalikest juhtidest ei mõista, kuidas on tööohutus seotud kasumlikkuse ja ettevõtte kuvandiga laiemalt. Pigem nähakse selles kuluallikat, mis on eksiarvamus. Skanska USA ehitusplatsidel tehtud uuringu järgi olid parema tööohutusega ehitusplatsid ka kõrgema kasumlikkusega. See on loogiline. Tööohutus saab alguse plaanimisest ehk samast allikast, millest saab alguse efektiivsus. Kogenud projektijuht, kes oskab platsil korda hoida, suudab ka arvepidamise korras hoida ja kasumit teenida.
    Poliitikute puhul on passiivsus tööohutuse suhtes mõistetav, sest see ei too hääli. Kui osaleda avamistel ja nurgakivi panekutel, siis on tähelepanu garanteeritud. Milleks aga vaevata end pooliku ehitusplatsi külastamisega, mis kõigele lisaks võib ka ohtlik olla.
    Huvi hakkab tööohutuse teema pakkuma siis, kui see puudutab meid isiklikult või kui õnnetus on suur. Näiteks Maxima laevaringu järel Riias karmistati avalike hoonete ehitusprojektide läbivaatamise nõudeid ka Eestis. Juhtunu oli nii suure mõjuga ja nii lähedal, et sellest lihtsalt ei saanud mööda vaadata. Selline sündmus võib tuua kaasa muutuse suhtumises, aga prooviks olla ette tark, mitte oodata oma suurt pauku.
    Eestis on käesoleva aasta viie kuu jooksul hukkunud ehitusplatsidel tööõnnetustes kolm inimest. Koos Soome kaevikuvaringus hukkunud kahe eestlasega teeb see viis hukkunut ehk üks iga kuu kohta. Meil on ehitusvaldkonnas hõivatud 50 000-60 000 inimest. Olgu võrdluseks toodud, et kogu Skanska kontsernis läheb iga päev ehitusplatsidele tööle ca 250 000 inimest. Mullu hukkus kontserni ehitusplatsidel kolm inimest ning seda on täpselt kolm inimest rohkem, kui eesmärgiks seatud ja lubatud.
    Võrreldes neid näitajaid suhtarvuna, on vahe Eesti kahjuks 12kordne ja seda on selgelt liiga palju. Skanskas öeldakse, et „me töötame kas ohutult või ei tööta üldse” ning tööohutus on tõstetud prioriteediks koos kasumlikkusega. Mõnikord isegi selle ette. Eestis öeldakse, et ”ehitusel ikka juhtub” – ja kuniks nii öeldakse, juhtubki.
    Eesti ehitusfirmade juhid on uhked meie ehituse taseme peale. Tõesti, kui me vaatame valminud objektide kvaliteeti, siis kannatame Põhjamaadega võrdluse edukalt välja. Valminud korterite kvaliteet on Tallinnas oluliselt parem kui Helsingis. Paraku ei ole see kriteerium peamine mõõdupuu välisfirmade jaoks, kes otsivad Eestist partnereid. Loomulikult on tähtis teenuse või toote hind, kuid võrdselt tähtsaks loetakse ka suhtumist oma töötajate töötervishoiu tagamisse. Näiteks Skandinaavia turu sihiks seadnud ehitusettevõtjad teavad, millest jutt käib.
    Euroopa tööohutuse lipulaev on kahtlemata Suurbritannia, kus surmaga lõppenud tööõnnetusi elaniku kohta juhtub umbes viis korda vähem kui Eestis. 40 aastat tagasi oli olukord hoopis teine. Üheks muudatuse esilekutsujaks sai plahvatus 1974. aastal Flixborough´ keemiatehases, milles hukkus 28 inimest. See tõi ühiskonnas kaasa debati ja nõudmise muutuste järele. Sama aasta oktoobris tuli esimest korda kokku töötervishoiu komisjon (The Health and Safety Commission), mis seadis brittidele tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas uued suunad ja eesmärgid. Nüüd on sealne suhtumine tööohutusse kompromissitu, mistõttu kuuleme harva suurtest õnnetustest.
    Suvi on ehituse kõrghooaeg ning objektidele tuleb abiväge. Noored, kes koolivaheajal soovivad lisa teenida, ei pelga rasket tööd. Kahjuks puudub neil kogemus ette näha tööga seotud riske. Soov end platsil tõestada viib tihti ohtlike olukordadeni. Olen viimase viie aasta jooksul olnud tunnistajaks kahele surmaga lõppenud tööõnnetusele, kus hukkunuks oli alla 20aastane noormees. Mõlemad õnnetused oleksid olnud välditavad, kui vastutavad juhid (sh ma ise) oleksid isikliku eeskujuga andnud ehitusplatsile selge signaali, et tööohutusreeglid on üheselt täitmiseks.
    Mahatma Gandhi on öelnud: kui soovid muutust, siis alusta endast. Minu üleskutse Eesti ehitusettevõtjatele on, et teadvustame neid riske, mis platsidel on; oleme ise liidriks ohutu töötamise juurutamisel ning võtame vastutuse oma ehitusplatsil toimuva eest. Ärme oota oma ”suurt pauku”, vaid hakkame olukorda parandama kohe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.