• Jaga lugu:

    Joel Kukemelk: nafta hinnalangus on rõhuv

    Joel KukemelkFoto: Andras Kralla

    Lähis-Ida riikidesse investeeriva LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht Joel Kukemelk ütles, et perioodidel, mil naftahinna üles-alla liikumised ei ole väga suured, on nafta korrelatsioon fondiga madal, ent praegune nafta hinnalangus on on ka GCC turgudele rõhuvaks kujunenud ja investorsentimenti oluliselt halvendanud.

    LHV Pärsia Lahe Fond investeerib Pärsia lahe koostöönõukogu (Gulf Cooperation Council ehk GCC) liikmesriikide börsiettevõtetesse Araabia Ühendemiraatides, Kataris, Saudi Araabias, Omaanis, Kuveidis ja Bahreinis.

    Eile kirjutas Äripäev, et naftarikaste Lähis-Ida riikide aktsiaturud nägid pühapäeval mitme aasta suurimat kukkumist, sest turuosalised kardavad nafta hindade edasist langust. Kukemelk rääkis, et Pärsia Lahe Fond ei investeeri energiasektori ettevõtetesse, küll aga investeeritakse energiarikkasse piirkonda.
    LHV kodulehe andmetel on Pärsia Lahe Fond täna langenud 4,44%, kuid aasta lõikes 3,65% plussis. Fondi viie aasta tootlus on tänase seisuga aasta baasil olnud 14,71%.
    Järgneb Joel Kukemelgi kommentaar:
    Kui vaadata nädalasi andmeid ning LHV Pärsia Lahe Fondi ja Brenti liikumisi euros, siis korrelatsioon 2011. aastal oli -0,1%; 2012. aastal oli +0,3%; 2013. aastal oli -0,4% ja 2014. aastal on detsembri alguse seisuga olnud -0,2%. Kui liikumised energiaturul lähevad aga suuremaks, siis lühiajaliselt hüppab ka korrelatsioon üles. Ja nafta viimaste kuude väga kiire langus (aasta algusest on Brenti nafta kaotanud 46%) on ka GCC turgudele rõhuvaks kujunenud ja investorsentimenti oluliselt halvendanud.
    Viimaste kuude ulatuslik langus GCC börsidel on pikaajalised väärtusnäitajad toonud väga atraktiivsetele tasemetele. 2015. aasta oodatavad P/Ed on Araabia poolsaare riikides nüüd vahemikus 8,1x-11,7x.
    Kui naftahinna järsk langus pidurdub, siis ootaks niiöelda normaalse olukorra taastumist, kus fondi korrelatsioon naftaga muutub taas madalaks ning tähelepanu pöördub GCC regiooni pikaajalistele mitme aastastele suurtele riiklikele investeerimisprogrammidele ning ettevõtete finantstulemustele, mis on seni järjepanu olnud tugevad.
    GCC riigid on just sellisteks energiahindade madalseisu perioodideks kogunud suuri reserve – riiklikes investeerimisfondides on 2 triljonit dollarit, mis on üle 100% SKPst ning riikide võlatasemed on väga madalad.
    Arenevatele turgudele ja piiriturgudele investeerides peavad investorid kindlasti arvestama sellega, et lühiajaliselt võivad liikumised nendel aktsiaturgudel olla suured ja seda nii üles- kui allasuunas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Tallinnas saab vaktsineerida registreerimata või arste koju kutsudes
Alates augustist saab soovijate grupp Tallinnas endale vaktsineerijad koju kutsuda, teine võimalus on lihtsalt jalutada sisse Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ja vaktsineerimiseks ilma registreerimata järjekorda võtta.
Alates augustist saab soovijate grupp Tallinnas endale vaktsineerijad koju kutsuda, teine võimalus on lihtsalt jalutada sisse Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ja vaktsineerimiseks ilma registreerimata järjekorda võtta.
Läti majandus kasvas üle 10 protsendi
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.