Juhan Lang • 5. veebruar 2015 • 5 min
Jaga lugu:

Noor rahablogija sihib 35aastaselt pensionile

Praegu Bondora leival olev Taavi Pertman peab populaarset blogi, milles annab oma rahaasjadest detailse ülevaate.
Praegu Bondora leival olev Taavi Pertman peab populaarset blogi, milles annab oma rahaasjadest detailse ülevaate.  Foto: Meeli Küttim

Pole palju neid populaarseid veebis rikastumise viise, mida tuhandetesse küündivate lugejanumbritega RahaFoorumi finantsblogi pidav Taavi Pertman (28) omal nahal järgi proovinud ei ole.

Tema kindel veendumus on, et sõltumata palganumbrist võib 10-12 aastaga nullist finantsvabaduseni jõuda igaüks, kel selleks vähegi tõsisemat soovi.

Eesti ühe populaarseima investeerimisblogi autor loodab läbi ühisrahastusplatvormi Bondora (endine isePankur – toim) kogukondlikesse laenudesse investeerides ja riske kinnisvara ning aktsiate vahel hajutades juba vähem kui seitsme aasta pärast ehk enne 35. sünnipäeva finantsvabadust nautida.

Psühholoogiakraadiga Pertman on enda kinnitusel alates 2010. aasta keskpaigast valdavalt ühisrahastusse paigutatud summadelt teeninud aasta baasil keskmiselt 20-23% tootlust ja praeguseks kogutud summa hakkab tema sõnul lähenema ühe keskmise korteri hinnale. Juba aastaid investeerib ta vahelduva eduga pool või enam oma sissetulekutest.

Taavi andis julgust Marko Oolo, sõber

Taavit sain tundma just nimelt tänu tema harivale internetikeskkonnale Rahafoorum. Alguses küll ainult lugesin, kuid hiljem saime tuttavaks ning oleme tihedamalt suhelnud.

Rahafoorum toob inimesi lähemale säästmis- ja investeerimismaailmale ning julgustab tegema samme majanduslikult vabaks saamisel. Blogi on väga hariv eelkõige sellepärast, et Taavi räägib asjadest, mille ta on ise läbi teinud või parasjagu praktiseerib.

Taavilt olen õppinud, et järjepidevus viib sihile. Majanduslikult vabaks on võimalik saada ka tasa sõudes, mitte ainult lotovõiduga. Ühtlasi olen temalt saanud palju ideid oma rahaasjade planeerimise kohta ning ka tõuke julgemalt tegutseda.

Gümnaasiumipingist börsile

„Kõige lihtsam põhjendus on see, et elan üsna tagasihoidlikku elu,“ annab ta võtme, kuidas mängeldes pool või rohkemgi igakuisest palgast kõrvale tõsta ja tuleviku heaks teenima panna. „Mul ei ole vaja igasugu asju kokku osta ja kuna ma ei pea nende peale raha kulutama, siis on ka väga lihtne säästa,“ tunnistab ta.

Pertmani sõnul süttis tema huvi säästmis- ja investeerimisteemade vastu üle 10 aasta tagasi gümnaasiumis majandustunnis börsimängu „2day“ mängides. Varsti pärast seda alustas ta suvevaheajal teenitud rahaga päristehinguid ka Tallinna börsil.

Igapäevane kauplemine ja osalemine Olympicu ja Ekspress Grupi IPOdel ehk aktsiate esmasel avalikul pakkumisel ei toonud soovitud edu. „Kauplemisega jäin ligi 100 euroga kahjumisse kokkuvõttes,“ meenutab Pertman. „Üsna kiiresti sai selgeks, et nii väikeste summadega ei ole mõtet. Tehingutasud söövad lihtsalt tootluse ära. Pluss spread'id (ostu-ja müügihinna vahe – toim) on nii suured Tallinna börsil.“

Kuidas rikkust kasvatada?

Enamik meist elab üle oma võimete. Soovitan teha eelarvet, et seadki endale eesmärgiks suuremate kulude kokku tõmbamise. Võib-olla sul ei oleks autot vaja? Müü auto maha ja võta kulud kokku. Või elad liiga suures korteris või liiga kalli üüriga korteris? Kui ei suuda luksusest loobuda, siis ei saa raha kõrvale panna.

Praegustest pensionisammastest hakkad Finantsinspektsiooni tarbijaveebis toodud andmete põhjal saama 30%-40% oma praegusest tulust. Kui sa täna ei suuda 10-20% kõrvale panna, siis kuidas sa pensioni olles saad üleöö 70-60% kõrvale panna?

Kui sa teenid mitu tuhat, siis on investeerimine tunduvalt lihtsam, aga seda eeldusel, et suutsid oma kulusid kontrollida. Kui sa ei kontrolli oma kulusid, siis vahet pole, palju sa teenid, niikuinii raiskad selle ära.

Investeeringuid tuleb erinevate varaklasside vahel hajutada, aga kui portfell on 1000 eurot, siis mida sa hajutad? Parem keskendu sellele ühele asjale, mida sa oskad ja millega sa saad hea tootluse, kuni sa kasvatad portfelli suuremaks ning siis alles hajuta.

Ühisrahastus ei ole kindlasti riskivaba. On inimesi, kes ei talu mitte mingisugust riski. Siis näevad esimest laenu, mis läheb maksetähtajast üle ja juba on paanika. Kui see magada ei lase või kui raha ära kaotada ei saa, siis ei soovita investeerida.

Jube paljud inimest räägivad, et neil ei jää raha üle, aga neil ei peagi raha üle jääma. Nad peavad selle kõige pealt ära panema ja siis vaatama, kuidas ülejäänud rahaga hakkama saavad.

Kõige tüüpilisem viga on see, et pidevalt otsitakse kõige paremat ühte ja head diili, mis rikkaks teeb. Sedasi mõni üksik võib-olla saabki, aga sellest, kuidas 9000 inimest, kes ostsid peale teda, kaotasid, sellest ei kirjutata kuskil.

Allikas: Taavi Pertman

Riskantsed seiklused rahaturgudel

Varsti pärast viimaste börsiaktsiate müüki soetas Pertman üht areneva Euroopa fondi, mis sööstis peagi 17% ülesmäge. Nädala kestnud spordilaagrist naastes oli aga kätte jõudnud finantskriis ja algse plussi asemel lebas nüüd investeerimiskontol juba pea 50% sügavune miinus. Sealt ka arusaam, et ei ole piisavalt palju aega, et end börsiga kursis hoida. Pilk tuli pöörata mujale.

Toona veel verinoor investor katsus õnne pöörase riski ja pettustega kurikuulsaks saanud HYIPide (high-yield investment programs) ehk kõrget tootlikkust lubavate investeerimisprogrammidega, aga ka spordiennustuste ja veebipokkeriga.

„Ma otsisin koguaeg uusi diile, et oh, siit saab raha teenida, siit saab mingi diili!“ meenutab Pertman, kelle sõnul saabus peagi tõdemus, et energiakulu ja vähene ennustatavus ei ole lihtsalt riski väärt. „Igasuguseid asju sai proovitud, millest ma enamikust soovitan eemale hoida. Palju parem on leida üks hea diil, mis kestab jätkuvalt ja teenib mulle normaalset tulu, kui hakata otsima ülihäid tehinguid ükshaaval.“

Millistel kodumaistel finantsblogidel silma peal hoida?

RahaFoorum (rahafoorum.ee) – autor Taavi Pertman

Money is your Friend (moneyisyourfriend.eu) – Kristi Saare

Kuidas saada rahaliselt vabaks? (roosaare.com) – Jaak Roosaare

Rahapuu (isepankur.wordpress.com/rahapuu) – Tauri Alas

Developer’s Financial Freedom Journey (ilvestaavi.wordpress.com) - Taavi Ilves

Money Matters (blogi.djjance.com) – Janar Malmström

Jooksen ja investeerin (jooksenjainvesteerin.blogspot.com) – Märten

1mees (1mees.blogspot.com) – Anti

Keda jälgida Facebookis?

Facebooki grupp "Finantsvabadus" pakub infot finantsvabaduse saavutamise ja investeerimise kohta. Selle leiab aadressilt: facebook.com/groups/finantsvabadus.

Börsi- ja majandusteemadel huvitavaid linke ja mõtteid leiab Facebooki lehel Rait Kondor Educational: facebook.com/Investorikoolitused.

Allikad: Äripäev, Taavi Pertman

Blogi toob tutvused

Vähemalt sama kirev, kui on olnud Pertmani teekond investeerimismaailmas, on olnud ka tema tööalane karjäär. Lisaks mõningasele müügi- ja laomehe kogemusele, ei ole talle võõras ka turvatöö ning ülikooliaastatel teenis ta lisa projektide kirjutamisega.

Ehkki oma 2007. aastal ostetud blogil ütleb Pertman olevat ligemale 10 000 lugejat kuus, ta veebilehe pealt enda sõnul suuremat ei teeni ja see teeb heal juhul kulud tasa. Küll on see tema sõnul andnud häid tutvusi ja aidanud ennast arendada – inimeste pidev tagasiside sunnib ka enda investeerimisotsuseid põhjalikumalt läbi mõtlema.

Samuti võisid tema hinnangul paar pikemat sissekannet ühisrahastuse teemal aidata tal 2014. aasta jaanuarist Bondorasse tööle pääseda.

Just Bondora taolised platvormid on alustavale ja veel vaesevõitu investorile Pertmani hinnangul parim valik, sest alustada saab väga väikestest summadest ning samal ajal on võimalik investeeringuid ilma teenustasudeta erinevate laenude vahel hajutada. „Võid ka 10 eurot kuus panna,“ selgitab ta. „Läheb küll väga aeglaselt, aga sisuliselt seda vabandust enam ei ole, et ma ei investeeri, sest mul pole raha. Investeerida saab iga summaga! Kui portfell on väike, siis mina isiklikult riskin rohkem, et suuremat tootlust teenida - muidugi mõistlikkuse piires. Uut Bitcoini ma ostma ei hakka selle eest.“

Pista käed mulda

Ehkki enam kui 20% suuruse aastatootluse teenimiseks läheb Pertmani hinnangul tarvis küll juba nii strateegia loomist kui ka kogemust, siis ilma suuri rumalusi tegemata võiks võhikust investor oodata oma rahale keskeltläbi 10% tootlust seda ühisrahastuse kaudu välja laenates. „Mingi osa läheb hapuks sõltuvalt sellest, kas võtad väiksema või suurema riskiga laene. Osa hapusid katavad teised laenud ära,“ selgitab ta ja lisab, et oma portfelli haldamisele tal märkimisväärselt aega ei kulugi.

Neile, kel raha vähe, aga soov rikkaks saada suur, on Pertmani soovitus lihtne: kulud tuleb kokku tõmmata ja käed piltlikult öeldes mulda pista. „Kui võimalik, pane väike summa sisse, vaata ja katseta järgi, sest enne seda sa niikuinii ei saa asja selgeks ja ei viitsigi õppida,“ soovitab ta. „Töötab palju paremini, kui mul on raha mängus, siis ma hakkan reaalset seda asja rohkem uurima. Muul ajal ma ei vaatagi börsi.“

Mõistagi on summa, mis lahedat äraelamist võimaldaks, iga inimese puhul erinev. Pertmani sõnul oleks temale ja ta elukaaslasele normaalseks eluks tarvis 600-700 eurot kuus ning minimaalne passiivne tulu, millega hing sisse jääks oleks 500 eurot kuus. „Võib-olla küll mitte nii uhkelt, et saaks teatris käia aga elaks ilmselt ära küll,“ selgitab ta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt