OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,24

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,24

09.02.15, 15:27

Rene Ilves: ei imesta, kui Tallinna börs tõuseks 50%

Väikeinvestor Rene Ilves usub, et Euroopa Keskpanga rahatrükk võib aasta lõpuks Tallinna börsi 50% ülespoole vedada ja kõige suuremat kasu lõikaks sellest Merko Ehituse aktsia.

Juhan Lang

Väikeinvestor Rene Ilves. Foto: Andras Kralla

Analüüs

Miks investeerida Merkosse? Väikeinvestor Rene Ilves

Ettevõtte turuväärtus on ligi 140 miljonit eurot. 3. kvartali lõpu seisuga oli kontol 40 miljonit eurot sularaha. Tänaseks on sularaha positsioon oluliselt paranenud, kuna ehituses on maksetähtajad suhteliselt pikad, eriti veel riigiga arveldamisel. Paljude suvel tehtud tööde eest makstakse 4. ja 1. kvartalis. Aastas suudab ettevõte teenida ligi 10 miljonit eurot puhaskasumit. Ex-cash oleks P/E seega 10 kandis. Materiaalseid varasid (varad miinus mittemateriaalsed varad miinus kohustused) on ettevõttel 125 miljonit eurot. Kusjuures tõenäoliselt on Merko kinnisvarainvesteeringud tugevalt alla hinnatud ja kindlasti ei ole need bilansis turuväärtusega. Väljastpoolt firmat hindama hakata on võimatu, seega tuleks seda võtta kui boonust. Ehk siis sisuliselt tuleks täna maksta 15 miljonit eurot firma eest, mis teenib aastas 10 miljonit kasumit. Boonuseks jäävad varade tegelik väärtus ja 5% dividendi tootlus.

Kvantatiivse lõdvendamise rahad kestavad vähemalt kaks aastat, võib-olla rohkem, ei tea. Aga kahe aasta pärast hakkab Merkole positiivset mõju avaldama uue perioodi eurorahad. Käesoleval perioodil on raha sama palju kui eelmine kord, kuid nüüd suunatakse raha vähem infrastruktuuri ja rohkem muudele aladele. Näiteks sotsiaalvaldkonda ehk sotsiaalmajade-haiglate ja muu sellise ehitusse – inimeste koolitusse ehk õppehoonete ehitusse ja renoveerimisse.

Kui oletada, et QE mõjul on Tallinna börs aasta lõpuks 50% üleval, siis Merko võiks olla vähemalt samapalju kui mitte rohkem. Seega ma ei imestaks, kui Merko oleks aasta lõpuks 12 eurol ja ikka oleks see soodukas.

Ilvese sõnul on rahatrüki mõte majanduse ergutamine, kuid USA sarnane praktika näitas, et esimese asjana tõusevad hoopis varade hinnad. „USAs tõusis S&P500 indeks aastaga 30% ja kui USAs nii läks, siis miks peaks Euroopas kuidagi teistmoodi minema? EKP abi reaalmajandusele on üsna pika viivitusega, esimese raksuga lendab kogu raha finantsinstrumentidesse. Tallinna börs on veel tagatipuks vähemlikviidne ja suurema volatiilsusega, nii et ma ei imestaks, kui meie börs oleks aasta lõpuks 50% üleval,“ selgitas ta. „Selle idee realiseerimiseks panustan enim Merko aktsiale, kuna kinnisvarasektor peaks esimese asjana uuest rahapoliitikast kasu saama, sest esimesena saavad EKP raha kätte pangad ja neile meeldib kinnisvara tagatisel laenu anda.“

Ilvese hinnangul on Merko aktsia suhteliselt odav, sel on korralikult tõusuruumi ja hinnasihiks seaks ta enda sõnul praeguse 8,2 euro juures 12 eurot. Läbi osaühingu Seitse Samuraid kuulub Ilvesele tänase seisuga 41 000 Merko aktsiat. Enda sõnul ostis ta sügisel aktsiaid 7 euro kandist ja alla selle, aga suurema koguse soetas ta viimasel ajal ligemale 7,9 euro pealt.

Ka mitmete teiste Tallinna börsi ettevõtete aktsionäride ridadesse kuuluva Ilvese sõnul eelistab ta Merkot eeskätt seetõttu, et sarnast dividenditootlust pakkuva Olympicu aktsiat olevat tal juba liiga palju ja Tallinki tuleviku suhtes on tal mitmeid küsitavusi. Samuti võib tema hinnangul olla just Merko üks kõige äkilisemaid instrumente rahatrüki pealt kasu lõikamiseks.Sellegipoolest toonitas Ilves, et mistahes investeeringut saadavad riskid. „Merko puhul võiks kõige suurem risk olla Toomas Annus ja tema 73% osalus ettevõttes,“ rääkis ta. „Pärast sügisel toimunud Järvevana kaasust pole mul eriti kahtlusi tema aususe suhtes. Järvevana ülevõtt väikeinvestori-sõbraliku hinnaga oli üks väga harv aus tehing Tallinna börsil. Muidu on ikka kombeks väikeinvestoritele müts silmini tõmmata – Telekom, Norma, Kalev, Lihakombinaat, SEB ja nii edasi.“

Mullu jaanuaris oli Ilves üks neist, kes prognoosis Järvevana aktsiale Äripäeva veergudel hinnarallit. Nii ka läks ja see oli 40% kapitalitootlusega mullu Tallinna börsi parim aktsia.

Juhan Lang

Seotud lood

Sisuturundus

23.07.24, 12:25

30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu

Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.