Kull või kiri? Fedi koosoleku eel pole miski selge

Üldiselt on sedasi läinud, et Fed annab enne föderaalse avatud turu komitee (FOMC) koosolekut signaale ja vihjeid, kummas suunas tegutsema hakatakse. See oleks lihtne ka turuosalistele, kel oleks piisavalt aega reageerida, jääks ära üllatusmoment ja ülearune tõmblemine aktsiaturgudel. Hundid söönud, lambad terved.

Sel korral aga nii ei paista minevat. FOMC koguneb sel kolmapäeval kahepäevasele koosolekule, mille lõppedes Eesti aja järgi neljapäeva hilisõhtul kuuleme komitee otsust, mis mõjutab kogu maailma finantsturge. Viimati tõstis USA keskpank baasintressimäärasid üle üheksa aasta tagasi.

Häda on selles, et ei Wall Street ega isegi Föderaalreservi enda liikmed ole suutnud kokku leppida, milline suund on parem või õigem. Fedi ametnikud on seni jaganud vastandlikke kommentaare ja strateegide prognoosid kõiguvad ühest äärmusest teise.

Asi on koguni nii prognoosimatu, et Allianzi majandusnõunik ja tuntud eksinvestor Mohamed El-Erian ütles läinud reedel kommentaaris Bloombergile, et määrade tõstmise tõenäosus on 51:49. “Tegu on tõepoolest nii lahtise küsimusega,” tõdes El-Erian.

Palju on kaalul

Kogu otsustamatuse juures on vaid võlakirjaturg suutnud püsida ühehäälsena intressimäärade tõstmise vastu. Futuurid viitavad, et määrade tõusu tõenäosus on alla 30% ning valitsev võlakirjakuningas Jeffrey Gundlach on aktiivselt astunud välja määrade tõstmise vastu, viidates reale probleemidele: nadi inflatsioon, kukkuvad toorained, aeglustuv Hiina jne.

Kui FOMC otsustab intressimäärasid mitte tõsta, siis tõenäoliselt kulgevad asjad senises taktis edasi. Optimistid näevad sel juhul Fedilt signaali, et keskpank usub majanduse tugevusse ja näeb jätkuvat kasvu. Kellele see ei meeldiks? Mis saab aga siis, kui määrasid tõstetakse? Peab ju tõdema, et isegi 30% tõusuks on siiski päris suur tõenäosus.

Turuosalised kardavad, et üllatav määrade tõus võib viia asjad üsna kiiresti üsna halvaks. Lühiajalisemad võlakirjad saaksid tugevamalt pihta ning riskantsemad varaklassid nagu rämpsreitinguga võlakirjad ning investeerimisjärgu korporatiivvõlakirjad koos kogu aktsiaturuga võivad minna langusse.

Aktsiaturud üritavad pärast masendavat augustit taas jalgu alla saada ja intressimäärade tõus võib jälle sääred värisema võtta. Ekspertide sõnul oli juba augustis lühiajaliste valitsusvõlakirjade nõudlus üsna pehme, kuigi aktsiaturgudel käis taplus.

USA ja teiste riikide keskpangad on alates finantskriisi algusest toitnud triljonite dollaritega üleilmselt krediidirallit. Selle tulemusena oleme näinud plahvatuslikku idufirmade ja Silicon Valley kasvu, riskantse krediidireitinguga firmad on alates 2009. aastast maailmaas üle triljoni dollari eest võlakirju müünud ning investorid on sellises keskkonnas olnud nõus ajalooliselt kallil tasemel aktsiaid ostma.

Seega ei pane Föderaalreservi otsus kaalule ainult koduriiki Ameerikat, vaid mõjutab kogu maailma - suurt hulka erinevaid varaklasse, inimesi ja ettevõtteid.

Mitte see mida sa ütled, vaid kuidas sa seda ütled

Kui Fed peaks otsustama tõstmise kasuks, siis küsitluste kohaselt ei prognoosi turuosalised sel aastal üle 0,25protsendipunktist tõusu. Siin tekibki küsimus, kas sedavõrd väike tõus suudab tõesti finantsturud keerisesse saata või oleks pigem tegu väikse seedehäirega, mis on paratamatu kõrvalnäht.

Palju sõltub ka sellest, millist tooni Fed neljapäeval kasutab ja mida täpsemalt nad tulevikuks prognoosivad. Kui keskpank tõstab määrasid, aga esinaine Janet Yellen viitab, et edasisi tõuse niipea ei tule ning nad usuvad majanduse väljavaatesse, võivad turud uudise palju pehmemalt vastu võtta.

Järgmine FOMC kogunemine peetakse detsembris enne jõule ja kui sel nädalal otsustab keskpank mitte tegutseda, siis tõenäoliselt kordub kogu olukord uuesti detsembris. Kui majandusnäitajad jätkavad paranemist ja Hiina suudab vältida uut krahhi, siis detsembris ei tohiks FOMC sammus enam sedavõrd suurt kahtlust olla.