Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha tõusis võlakirjadest ja aktsiatest etemaks

    USA dollarite pakid.Foto: Bloomberg

    Raha annab tänavu silmad ette nii võlakirjadele kui aktsiatele, mida ei ole juhtunud alates 1990. aastast, selgub Bank of America Merrill Lynchi andmetest, vahendab MarketWatch.

    Aasta algusest on aktsiad pakkunud 6protsendilist negatiivset tootlust. Valitsuste võlakirjad üle maailma on pakkunud aga 2,9protsendilist negatiivset tootlust, selgub analüütikute andmetest. Dollar on kallinenud 6 protsenti, toorained on odavnenud 17 protsenti ja raha on samal tasemel.
    Likviidsus haripunkti juba saavutanud
    Bank of America Merill Lynchi analüütikud kirjutasid, et praegune olukord võib tähendada, et keskpankade tekitatud likviidsus on juba haripunkti saavutanud.
    „Kvantitatiivne lõdvendamine (QE) ja nullprotsendi juures intressimäärad on finantsvarade väärtust tõstnud. Ainukesed varad, mille hinda QE märkimisväärselt ei mõjutanud, olid raha, volatiilsus, USA dollar ja pangad. Raha, volatiilsus ja USA dollar on aga 2015. aasta suurimad võitjad, mis viitab asjaolule, et investorite arvates on likviidsuse haripunkt saavutatud,“ kirjutasid analüütikud.
    Teema on saanud investoritele äärmiselt tähtsaks. Euroopa ja Jaapani keskpangad jätkavad stimuleerimisprogrammiga, aga Föderaalreserv on varade ostmise lõpetanud ja valmistub intressimäärade tõstmiseks. Ka Inglismaa Keskpank tahab lähitulevikus intressimäärasid tõsta. Arusaam on selline, et likviidsus on haripunktist juba möödas ja kohanduda tuleb uue dünaamikaga.
    Kirja kirjutanud analüütikute sõnul võib septembrit vaadata kui aktsiaturgude „riskimaandamise“ kuud.
    Hukatust veel ei saabu
    Tõsi, kõik ei ole siiski hukatusse ja pimedusse laskumas. Kuigi „järsku on võimatu leida tõusule panustajaid“ (vt lisatud graafikut), on ka positiivseid märke, ütlesid analüütikud. Nad tõid välja, et „võlakirja- ja krediiditurgudel pole midagi hirmuäratavat praegu juhtunud“. Suure negatiivse sündmuse puhul peaks aktsiahindade langusele kaasnema krediidi odavnemine ja võlakirjade tootluse suurenemine.
    Samuti pole eluasemeturg, tööturg ja pankade laenamine hiljutist taastumist lõpetanud või suunda muutnud. Globaalsed kasumid aktsia kohta on aga juba järsult langenud – tipust kokku 9,6 protsenti.
    Mis peaks meeleolude paranemiseks juhtuma?
    Analüütikud, kes vähendasid hiljuti S&P500 aastalõpu hinnasihti 2200 punktilt 2100 punktile, ütlevad, et 1850 punkti hinnataseme hoidmine oleks positiivne märk. „Kui maailmas ei ole kindlat usku, siis investorid otsivad lohutust graafikutest ja tehnilisest analüüsist. Seega on väga tähtis, et S&P500 indeks ei hakka uutes põhjades käima,“ kirjutasid nad.
    Samuti peab nafta hind vältima uusi põhjasid. Teised positiivsed faktorid oleks arenevate turgude intressimäärade tõus ja reformid, mis laseks sealsetel valuutadel tugevneda. Samuti Hiina ekspordimahtude kasv, mis välistaks jüaani edasise devalveerimise ohu.
    Ka investorite meeleolu peaks muutuma – nad peaksid praegust langust võtma ajutise korrektsioonina, mitte karuturu (langeva turu) alguspunktina.
    Viimaks oleks vaja USAs ka tugevat sisenõudlust, „sest riskivarade parim narratiiv oleks paremad kasvunumbrid järgnevas kolmes kuni neljas kvartalis“, märkisid analüütikud.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.