Mait Kraun • 11. oktoober 2015 kell 9:00

Kas dollari tulevik on tume või helge?

Dollarid  

USA dollari väärtus võib pikaajaliselt langeda, aga praegu on jõudu tugevnemiseks veel küllalt, kirjutab Financial Timesi ajakirjanik Robin Wigglesworth.

2007. aasta muusikavideos „Blue Magic“ kõndis Jay Z ringi rahakohvriga, kus olid eurod, mitte dollarid. Räppkultuuri jaoks oli tegemist vaat et ülbusega. Žest oli aga hästi ajastatud.

Nimelt hakkas USA dollar millenniumi alguses teiste valuutade suhtes odavnema. Kui "Blue Magic" hakkas MTV ekraanil regulaarselt ilmuma, maksis euro 1,60 dollarit. Seitse aastat hiljem on dollar teinud tagasituleku.

USA majandus on tasapisi taastunud. See lõi olukorra, kus Föderaalreserv vaeb intressimäärade tõstmist - ajal, mil teised keskpangad rahapoliitikat pigem lõdvendavad. Kõik see on aidanud dollaril tänavu taastuda ning tõstnud valuuta jälle pilti. Dollari tugevus tekitab paljudele riikidele paksu pahandust.

Fedi ebamäärasus takistab dollarit

Sellegipoolest on kiire tõus suve jooksul õhust tühjaks jooksnud. Föderaalreservi ebamäärasus ja jätkuv ettevaatlikkus intressimäärade tõstmisel on hoidnud dollari indeksit suhteliselt kitsas kauplemisvahemikus. Võib-olla oli viimase aasta tõus vaid korrektsioon – ehkki suur – pikemaajalisemas trendis, kus dollar kaotab suurema osa valuutade vastu väärtust?

Dollari jätkuvasse tugevnemisse uskujate hulk üha väheneb. Üks esimesi, kes ennustas dollari tugevnemise lõppu, oli HSBC valuutastrateeg David Bloom. Ta ütles kevadel, et dollar on suurema tõusu juba teinud ja tsükliliselt on kallinemine olnud keskmisest suurem.

Sestpeale on teised strateegid ja investorid tema seisukohaga vastumeelselt liitunud. Nad ütlevad, et pikemat ajaperioodi arvestades on dollaril langussurve. Alates 1967. aastast on dollar nõrgenenud iga aasta keskmiselt 0,5 protsenti, vaatamata sellele, et teatud ajaperioodidel on valuuta näidanud erakordset tugevust.

Euroopa ja arenevad turud survestavad dollarit

Pikaajaliselt jõuavad arenevad riigid rikkamatele järele. Eurotsooni kaubandusbilanss on aga suurelt positiivne. Need faktorid survestavad tõenäoliselt dollarit ka edaspidi.

Ameeriklaste valuutat aitab tagasi hoida ka Föderaalreservi ettevaatlikkus. Kuigi rahapoliitikud väldivad otsest dollari kursi mõjutamist sõnadega, hakkasid Fedi ametnikud aasta alguses rääkima, kuidas dollari tugevus takistab majanduse taastumist ning vähendab inflatsiooni. Kui dollar ähvardab tõusta veelgi kõrgemale, saavad ametnikud jätkata suulist sekkumist või aeglustada intressimäärade tõstmist, mis peaks dollarit omakorda tagasi hoidma.

New Yorgi Föderaalreservi hinnangul tähendab kolme kuu jooksul toimunud dollari 10protsendiline tugevnemine seda, et SKP kasv väheneb järgneva aasta jooksul 0,5 protsendi võrra. Ülejärgmisel aastal on mõju SKP-le 0,2 protsenti – seda muidugi juhul, kui dollar püsib samal tasemel. New Yorgi Föderaalreserv tõi välja, et see hinnang ei arvesta tugevneva dollari mõju USA ettevõtete kodumaistele investeeringutele.

Müümine kuulujuttude tõekssaamisel

Mõni investor väidab isegi, et Föderaalreservi intressimäärade tõstmine võib ebaloomulikult vallandada dollari odavnemise. See põhineb ütlusel „osta kuulujuttude levimisel, müü nende tõekssaamisel“.

Vaatamata kõigele pole dollar tõenäoliselt kogu jõudu kaotanud. Tõsi, turud ootavad selleaastast intressimäärade tõusu järjest vähem. Föderaalreserv on aga jätkuvalt ainuke suurem keskpank maailmas, mis plaanib järgnevatel aastatel rahapoliitikat märkimisväärselt rangemaks muuta.

Pikaajaliselt mõjutab valuutade liikumist riikide majanduskasvu ja intressimäärade erinevus. USA ei ole laitmatu, aga teistega võrreldes läheb neil hästi. Seega võib dollari tõus võib kujuneda oodatust pikemaks.

Hetkel kuum