Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks varsti ei oma keegi enam ühtegi autot

    Isesõitvad bussid on Šveitsis sel kevadel juba reaalsus.Foto: EPA

    Isesõitvad autod on tulekul ja see pole kellegi jaoks enam eriline uudis. Vähem on aga räägitud sellest, kuidas isesõitvad autod muudavad kogu autotööstust ja ühiskonda, milles me elame. Peamine tulemus on see, et umbes 25 aasta pärast ei oma enam keegi autot.

    Autotööstus on leebelt öeldes massiivne haru maailma majanduses ja selle tootmismaht on jahmatavalt suur. Nii USAs kui ka Hiinas müüdi eelmisel aastal umbes 20 miljonit uut sõiduautot ning Euroopas veidi alla 15 miljoni. Prognooside kohaselt müüakse aastal 2020 üle maailma 100 miljonit uut sõidukit.
    Autod on muutunud kaasaja ühiskonna ja kultuuri üheks alustalaks. Häda on vaid selles, et üldine auto ostmise ja omamise mudel on püsinud põhimõtteliselt muutumatuna alates Ford Model T väljatulekust.
    Võib-olla kellelgi teist tekib küsimus, et kui sajandi jooksul pole midagi paremat välja mõeldud, siis järelikult on see parim viis. Miks parandada midagi, mis pole katki?
    Häda ongi selles, et praegune süsteem on väga katkine. Olete kunagi mõelnud, kui palju ajast teie auto lihtsalt seisab pargitult ning jõude ja aeg põletab sellesse autosse pandud raha? Uuring Ameerika Ühendriikides leidis, et autode keskmine kasutusmäär on kõigest 5%. See tähendab, et ülejäänud 95% ehk 23 tundi päevast on auto kasutuseta ja põhimõtteliselt põletab teie raha.
    Muudab inimeste elu
    Ja siin tulevadki mängu isesõitvad autod, sest need mitte ainult ei muuda tulevikus teie sõitmisharjumusi, vaid ka tarbimisharjumusi. Tesla Motorsi tegevjuhi Elon Muski sõnul on juba kahe aasta pärast täielikult isesõitvad autod turul. Enamik ülejäänud suuri autotootjaid koos selle haru pioneeri Google’iga on üldiselt prognoosinud läbimurde aastaks 2020, kui esimesed autod peaks turule jõudma.
    Pärast selliste autode laialdast levikut ei muutu mitte niivõrd inimeste sõiduharjumused, vaid üleüldine elu. Isesõitvaid sõidukeid saame hakata tellima endale ukse ette või soovitud kohta nutitelefoni rakendusega. Ja see auto ei ole mingi suvaline isesõitev auto, vaid täpselt selline neljarattaline, nagu parasjagu vaja läheb. Auto on puhas, paak täis või aku laetud ning kasuta seda nii vähe või palju kui süda lustib ja rahakott kannatab. Kui asjad aetud, sõidud sõidetud, siis auto lihtsalt sõidab minema. Ongi kõik!
    Inimene ei pea maksma auto eest, vaid selle asemel maksab ta vaid kilomeetrite eest ja mitte millegi muu eest. Selle kasu on üüratud mitte ainult indiviidi, vaid kogu maailmamajanduse tasemel. Suured autotootjad ja väiksemad firmad hakkavad võistlema selle eest, kes saab õiguse saata kliendile a la carte tellitud sõiduki, olgu see siis üheks otsaks, pärastlõunaseks sõiduks, nädalavahetuseks või terveks kuuks. Kogu arveldamine on seotud kliendi krediitkaardi või pangakontoga.
    Kõik võidavad
    Mäletate ummikuid? Surma või vigastustega lõppenud raskeid liiklusavariisid? Nende arv kahaneb märgatavalt ja suureneb üleüldine efektiivsus tänu ummikutes istutud aja ning seal põletatud kütuse vähenemisele. Investeerimispanga Morgan Stanley analüütikud on prognoosinud, et üle maailma kaasneb isesõitvate autodega umbes 5,6 triljoni dollariline kokkuhoid.
    Vaadates nüüd autotööstuse poole, siis kas see ei tähenda mitte, et nende müük kukub. Tõenäoliselt, kuid arenenud turgudel nagu USA ja Euroopa peaks autotootjate käive püsima suhteliselt stabiilsena. Kuigi autosid müüakse vähem, siis neid kasutavate inimeste hulk suureneb ja kuna nad maksavad läbitud kilomeetrite eest, siis tuleb raha endiselt sisse. Ärimudel aga muutub täielikult.
    Lisaks tähendab see seda, et autotootjad saavad ligipääsu suurele hulgale inimestele, kes praegu ei saa autoga sõita. Näiteks saaksid autoga sõita pimedad, füüsilise puudega või lihtsalt liiga noored või juhtimisõigust mitte omavad inimesed. Paljude puhul aitaks see vähendada sotsiaalset isolatsiooni ja võimaldaks ligipääsu hädavajalikele teenustele.
    Siia juurde võib veel lisada vanemad inimesed, kes ei pea lootma oma laste või lastelaste peale, ning näiteks juhtimisõiguse kaotanud inimesed. Viimaste puhul on võit mitmekordne. Esiteks ei riku kihutajad ja roolijoodikud seadusi ega ohusta teiste inimeste elusid ning teiseks ei pea nad veetma oma aega trellide taga või riigi kulul haiglas ja saavad teha oma tööd ning toota lisandväärtust.
    Autost saab hobune
    Ainus kaotaja siin on riik, kes jääb trahvirahast ilma. Samas pole vaja jällegi samas mahus liikluspolitseinikke, mis tähendab väiksemaid kulusid tööjõule ja järelevalvele, mis tõenäoliselt tähendab hoopis võitu.
    Kõik see on tore, aga autofanatid vaidlevad siinkohal kindlasti vastu ja ütlevad kindlalt, et nemad oma autodest ei loobu. Ega ei peagi ja tulevikus jääb endiselt alles hulk inimesi, kellele meeldib autoga sõita ja kelle jaoks on see hobi. Täpselt samasugune hobi nagu praegu hobuse omamine ja nendega ratsutamine.
    Praegu on asi juba nii kaugele arenenud, et võib peaaegu faktina väita, et umbes 25 aasta pärast ei oma enamik inimesi enam autot ja tellib auto endale vaid siis, kui neil seda vaja läheb. Maailm liigub tasahaaval omamise mudelilt rentimise mudelile.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: "Palun mind mõista, ma pean end kaitsma"
Skandaalse logistikafirma eksjuhid mõisteti kohtus õigeks Oliver Nääs: pereheitmine toimus seaduslikult
Kõlvart vajutas Pirita suurarendusele pidurit
Raadiosaated
Eksperdid: andmeid ja seadmeid tuleb küberohtude vältimiseks "vaktsineerida"
Tagajärgedega tegelemise asemel tuleks küberohte ennetada, rääkis saates „Fookuses: tark tööstus“ Cybexer Technologiese äriarendusjuht Kristiina Omri.
Tagajärgedega tegelemise asemel tuleks küberohte ennetada, rääkis saates „Fookuses: tark tööstus“ Cybexer Technologiese äriarendusjuht Kristiina Omri.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Anu Prandi: neli lõksu, mis juhte kriisiajal varitsevad
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Euroopa keskpangad tõstsid taas intresse
Mitu Euroopa keskpanka teatas täna intressimäärade tõstmisest, nende hulgas Inglise, Norra ja Šveitsi keskpank.
Mitu Euroopa keskpanka teatas täna intressimäärade tõstmisest, nende hulgas Inglise, Norra ja Šveitsi keskpank.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Ford lubab uuendustega ettevõtte hiilguse taastada
Ford andis investoritele ja analüütikutele täna aimu, kuidas oma äriüksusi ümber korraldab ja finantstulemustest aru annab.
Ford andis investoritele ja analüütikutele täna aimu, kuidas oma äriüksusi ümber korraldab ja finantstulemustest aru annab.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Anu Prandi: neli lõksu, mis juhte kriisiajal varitsevad
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Homme nägin ma Ukrainat!
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Noorpere sai metsamüügiga vastu pükse, raha tuleb topelt tagasi maksta
Rakvere poliitik Tallinna rahakoti kallal: maksmata jäetud väike arve paljastas korruptsioonihõngulise äri
Arvamusliidrite küsitlus: ettevõtjad ei oota riigilt head-ööd-musi “Püsi enam-vähem mõistusel, Kaja!”
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Konkurentsiamet sunnib Elektrilevi katkestusi kiiremini kõrvaldama
Konkurentsiameti teatel näitas Saaremaa detsembrikuiste elektrikatkestuste analüüs, et Elektrilevi peab suurendama nii planeerimisoskust kui reaalset rikete kõrvaldamise võimekust.
Konkurentsiameti teatel näitas Saaremaa detsembrikuiste elektrikatkestuste analüüs, et Elektrilevi peab suurendama nii planeerimisoskust kui reaalset rikete kõrvaldamise võimekust.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Eesti ettevõtjad näitavad Lähis-Idas oma tugevusi
Meie tugevaim külg Lähis-Idas on meie kogemus, kui me räägime digivaldkonnast ja e-riigi üles ehitamisest, lausus Eesti ekspordinõunik Gulfi piirkonnas Ege Devon.
Meie tugevaim külg Lähis-Idas on meie kogemus, kui me räägime digivaldkonnast ja e-riigi üles ehitamisest, lausus Eesti ekspordinõunik Gulfi piirkonnas Ege Devon.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Kõlvart kandideerib Keskerakonna juhiks
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on valmis Keskerakonna erakorralisel kongressil kandideerima erakonna juhiks.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on valmis Keskerakonna erakorralisel kongressil kandideerima erakonna juhiks.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.