• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 14.01.16, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus eraldab Tallinna Vee vaidluseks 2,38 mln eurot

Valitsus otsustas eraldada 2,38 miljonit eurot Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses, mis puudutab vaidlust veetariifide tõstmise üle.
Tallinna Vesi.
  • Tallinna Vesi. Foto: Andres Haabu
Valitsus otsustas raha eraldada omandireformi reservfondist justiitsministeeriumile Eesti Vabariigi esindamiseks arbitraažimenetluses Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses, vahendas valitsus.ee.
Tegemist on 13. oktoobril 2014. aastal algatatud arbitraažmenetlusega, mis puudutab AS Tallinna Vesi ja United Utilities Tallinn B.V esitatud kaebust Eesti Vabariigi vastu.
Justiitsministeeriumi hinnangul on kaasuse analüüsi kohaselt riigil võimalik vaidlus võita või vähemalt kahju hüvitist olulises osas vähendada. Juhul, kui riik vaidluse võidab, on võimalik taotleda vastaspoolelt riigi menetluskulude osalist või täielikku hüvitamist.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muu hulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut 2020. aastani. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.
Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, 2011. aastast ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.
2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.
Tallinna Vee juht Karl Brookes on korduvalt öelnud, et ettevõtte põhiväljakutse on tariifivaidlused konkurentsiametiga. Tallinna Vee 3. kvartali müügitulu oli 14,08 miljonit eurot, mis on 6,3% rohkem kui  2014. samal ajal. Puhaskasum vähenes sama ajaga 12,5%, 5,1 miljoni euroni.
LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost ütles kolmanda kvartali tulemusi kommenteerides, et kohtukulude täpset mahtu Tallinna Vee tulemustele on keeruline prognoosida.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.24, 12:02
SEB: väikefirma vajab innovatsiooni, et murda välja mugavustsoonist
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele