Miks keegi börsile ei taha minna?

Võtame vaatluse alla USA aktsiaturud, kus näiteks veebruari keskel sügaval miinuses olnud S&P 500 indeks suutis märtsi lõpuks tõusta 0,7% plussi. Vaatamata kasvanud optimismile, mis muu hulgas aitas üles lennutada ka toornafta hinna, pole uued firmad USAs avalikule turule trüginud.

Selle aasta esimeses kvartalis toimus kõige vähem börsidebüüte pärast 2009. aastat. Ka kaasatud raha hulk on viimase seitsme aasta madalaim. Need, kes loodavad uusi firmasid näha teises kvartalis, võivad analüütikute ja kauplejate sõnul edasi ootama jääda. Meeleolu ilmselt ei muutu.

“Kas IPO-turg saab jälle hoo sisse või aktsiaturg alustab langemist. Kahe asja koos eksisteerimist on väga raske ette kujutada,” kommenteeris intervjuus Wall Street Journalile BMO Private Banki investeerimisjuht Jack Ablin.

Kokku tehti Ameerika Ühendriikides selle aasta esimese kolme kuuga vaid üheksa avalikku esmaemissiooni, mis kokku kaasasid vaid 1,2 miljardit dollarit. Vähem raha kaasati viimati 2009. aasta esimeses kvartalis, kui kaks tehingut tõid firmadele ja investoritele sisse 830 miljonit dollarit.

Olukorra tõsiduse kohta on veel üks näitaja. IPO plaanid tühistanud ettevõtteid oli kaks korda rohkem kui IPO ellu viinud firmasid. Seda oli samas oodata, sest börsile tulevad firmad tahavad oma aktsiaid müüa tõusval turul, kus tõenäosus ühe aktsia eest kõrgemat hinda küsida on suurem. Paraku oli aasta algus väga kehv ja turud langesid, sest kardeti Hiina majanduse aeglustumist, Föderaalreserv otsustas tõsta baasintressimäärasid ja nafta hind tegi läbi tugeva kukkumise.

Asjatundjate sõnul saaks IPO-turule hoo paremini sisse puhuda, kui mõni tuntud, stabiilne ja kasumlik firma teeks oma debüüdi. Praegu ootavad vahetusmeeste pingil platsile pääsu sellised suured nimed nagu Bats Global Markets, US Foods Holding ja Albertsons Cos, aga pole kindel, kas need firmad on piisavalt suured nimed.

Ja need, kes tõepoolest otsustavad lähikuude jooksul turule tulla, peavad oma aktsiatele tegema teatud allahindluse, et investoreid ligi meelitada. Üldiselt tulevad ettevõtted 10–15% odavamate aktsiatega turule, kui nende juba avalikult kaubeldavad konkurendid. Kuid siingi on osa Wall Streeti analüütikuid arvamusel, et tõenäoliselt peavad praegu turule tulla soovivad firmad tegema 25–30% suuruse allahindluse võrreldes konkurentidega ja müüma varem soovitust väiksema koguse aktsiaid.

Praegune uute firmade põud tuleneb peamiselt tehnoloogiaettevõtetest, kes viimase 20 aasta jooksul on moodustanud viiendiku IPO-turust, kuid kes ei tõtta praegu avaliku raha järele. Seda ei saa neile firmadele kuidagi pahaks panna, sest viimase aja sooritused pole olnud parimad. Mullustest debütantidest ühed tuntumad – Etsy ja Box – pole endiselt oma IPO-hinna juurde tagasi saanud.

Teine häda on selles, et eraturg on endiselt valmis maksma tehnoloogia- ja idufirmade eest kõrgemat hinda kui investorid avalikul turul. Hea näide on Square, mis tuli samuti eelmisel aastal börsile ja müüs aktsiaid madalama hinnaga, kui oli olnud nende eelnev erainvesteerimisraund.

Õnneks ei ole kogu olukord täiesti must ja trööstitu. Volatiilsus on üks olulisi tegureid ja selle alanemine loodetavasti aitab firmasid börsile. Tasub ka mainida, et need üheksa firmat, kes tänavu börsile tulid, on keskmiselt kallinenud 23%.

Börsile ihkavate firmade jaoks võib olla oluline ka asjaolu, et teisi debüteerivaid ettevõtteid peaaegu et ei olegi. See tähendab suuremat tähelepanu ja konkurents investorite raha pärast ei ole kindlasti nii tugev.

Loodetavasti taastub IPO-turg varsti, sest turule on vaja värsket verd. Kindlasti ei toimu täielik taastumine selles kvartalis, vaid see võtab kauem aega. Firmad tahavad olla veendunud, et turg nad vastu võtab ja nad saavad oma raha kätte, ning investorid tahavad olla kindlad, et päev pärast IPOt ei kaota investeering pool oma väärtusest.