Kaubamaja üllatas heade tulemustega

Ettevõtte käive ületas aktsiat katvate LHV analüütikute prognoose 7,9% võrra. „Oleme kvartalitulemusega rahul ja kuigi mõned tulemusi mõjutanud tegurid ei pruugi olla korduvad, oleme ettevõtte tulevikupotentsiaali suhtes optimistlikud,“ kinnitas LHV vanemanalüütik Shana Gavron Äripäevale.

Tema sõnul ületasid tulemused ootusi eeskätt tänu suurele tõusule autode müügis ning oma osa andsid ka Selverite head tulemused. Analüütik tõi Kaubamaja autokaubanduse üksuse puhul positiivse mõjutajana välja Forum Auto SIA müügi kasvu seoses mahuka riigihanke võitmisega, mis andis Kaubamaja teatel autosegmendi müügitulule suure panuse.

Kokku kasvas autoäri esimese kvartali müügitulu mullusega võrreldes 47,9% võrra, 18,2 miljonile eurole. Segmendi maksueelne kasum jäi sellele vaatamata mullusega samale tasemele, küündides poole miljoni euroni.

Kahjum oodatust väiksem

Kogu ettevõtte müügitulu kasvas esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes ligi 11% võrra, 136,9 miljonile eurole, ning puhaskahjumit saadi 0,2 miljonit eurot. Kahjumi põhjus oli dividendidelt arvestatud 5,2 miljoni euro suurune tulumaksukulu. Mullu samal ajal oli kahjum 1,2 miljonit eurot ning siis maksti tulumaksu 3,9 miljonit eurot. Kontserni maksueelne kasum oli esimeses kvartalis 5 miljonit eurot ehk aasta varasemaga võrreldes ligi kaks korda suurem.

Oma viimases analüüsis Kaubamaja aktsiale ostusoovituse säilitanud LHV analüütikud ennustasid tegelikust ligemale 1,9 miljoni euro võrra suuremat puhaskahjumit.

Juhatus rahul

Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp tõdes börsiteates, et esimese kvartali tulemustega võib igati rahule jääda – müügitulu kasvas kõigis segmentides, samuti paranes kõigis segmentides kulumieelne kasum (EBITDA).

Juhatuse teatel tagasid edu läbimõeldud turunduskampaaniad, oskuslik varude juhtimine ning teeninduskvaliteedi täiustamine. Lisaks toetas juhatuse hinnangul müüke majanduskeskkond soodsa tarbimisfooni ja kalendaarsete muudatustega liigaasta ja varasemate kevadpühade näol. Olulist positiivset mõju müügitulule omasid ettevõtte teatel mullu avatud ja edukalt käivitunud Viimsi Selver ning e-Selver.

Lisaks toodi grupi kasumi kasvu põhjustena välja kaubandusprotsesside jätkuva optimeerimise tulemusel paranenud marginaal ning halduskulude kontrolli all hoidmine. Moekaubandusele oli börsifirma teatel toeks aasta algul saabunud talv, mis vähendas talvekaupade hooajalõpu allahindluse sügavust. Tööjõukulusid paisutas kasvanud kauplustevõrk ning heade müügitulemusega seotud tasustamissüsteemi rakendamine.

Värskes aruandes kiideti veel ka jalatsiäri häid müügitulemusi ning kahjumi vähenemist. Jalatsikaubanduse müük kerkis mullusega võrreldes 8,8%, 2,4 miljonile eurole, ning kahjumit saadi 0,5 miljonit eurot, mis oli 26,7% väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.

Supermarketid jätkasid kasvu

Sarnaselt eelmise aasta viimase kvartaliga jätkus hoogne kasv ettevõtte suurimas, supermarketite, äris. Supermarketite müügitulu Eestis oli 92,8 miljonit eurot, kasvades aasta varasema perioodiga võrrelduna 7,6%.

Börsifirma teatel on kaupade müügitulu kasvu toetanud edukad kampaania- ja pühadeperioodi müügid ning tarbijate kindlustunde paranemine, inimeste reaalsissetuleku kasv ning parema sortimendi pakkumine on suurendanud keskmise ostukorvi maksumust.

Ärisegmendi puhaskahjum oli 0,1 miljonit eurot, olles eelmise aasta tulemist miljoni euro võrra väiksem. Eestis teenitud puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot ehk aasta varasemast 0,9 miljonit eurot suurem. Lätis teenitud maksueelne kahjum ja puhaskahjum olid 0,5 miljonit eurot. Kahjum kahanes eelmise aastaga võrrelduma 16,6% ning börsifirma teatel on äritegevus Lätis külmutatud.

Juht loodab kasvu

Teisipäeval peetud Tallinna Kaubamaja aktsionäride korralisel üldkoosolekul rääkis Raul Puusepp, et vaatamata väikestele tagasilöökidele on jaekaubandusel Eestis hästi läinud ning tema hinnangul läheb nii ka edaspidi.

„Me ise usume, et kõikides segmentides tuleb kasv,“ kinnitas ta Äripäevale antud intervjuus. „Kui kanalitest rääkida, siis usume päris palju e-kaubanduse kasvu.“

Konkurents on tema hinnangul juba praegu terav ning sellega on suudetud sammu pidada. Murekohtadest rääkides leidis ta, et need ei erine palju teiste Eesti ettevõtete omadest – peamised valulapsed on tööjõu maksustamine ehk suur maksukoormus ja tööjõu vähenemine.

Lisaks ei näinud ta ülearu palju ruumi kaubanduspindade juurdekasvuks. „Siin kindlasti on see lagi päris lähedal kui mitte käes,“ nentis ta. „Suure hooga igale poole kaubanduskeskusi rajada, ma arvan, et ei tohi enam, ei ole mõistlik. Aga kui oma arendustegevust kainelt ja mõistlikult ajada, siis nende ettevõtetega ei juhtu midagi.“