Maailmamajanduse jahtumine ning negatiivsed baasintressimäärad on hüppeliselt suurendanud investorite nõudlust kulla järele, mille väärtuse kasv on sel aastal ajaloo kiireim.
- Nõudlus kulla järele on hüppeliselt kasvanud. Foto: EPA
Nõudlus kulla järele kasvas selle aasta esimeses kvartalis 21 protsenti. Seda hoolimata sellest, et keskpankade kulla kokkuost ning juveelide populaarsus langesid.
Kuigi inflatsioonimäära, mis on kulla populaarsuse alus, suudeti arenenud riikides kontrolli all hoida, paneb maailmas valitsev ebakindlus investoreid kollase väärismetalli poole vaatama. Aastaga on kulla hind tõusnud 20 protsenti, millest 16protsendiline kasv saavutati selle aasta esimeses kvartalis. Tegemist on viimase kolmekümne aasta suurima tõusuga.
Kulla populaarsuse põhjustena näevad eksperdid negatiivsete baasintressimäärade kehtestamist Jaapanis ja Euroopas, Hiina valuuta devalveerumist ning hirmu, et USA baasintress tõuseb aeglasemalt, kui oodatud.
„Hüppeline kulla kokkuost on pigem strateegiline,“ arvas investeerimisanalüütik Juan Carlos Artigas. „Tegemist on pikaajalise investeeringuga, mis kaitseb inflatsiooni eest ning aitab riske maandada“ ütles ta, lisades et vahepeal aktsiaturgudele suundunud investorid tulevad nüüd kulla juurde tagasi.
Analüütikud usuvad, et kuigi keskpankade nõudlus vähenes eelmises kvartalis 31 protsenti, jäävad nad ikkagi suurimateks kulla kokkuostjateks. Samuti on ostusoove suurendanud Venemaa, kelle kukka kokkuost suurenes 52 protsenti, samuti suureneb nõudlus Hiinast ja Kasahstanist.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.